Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta augustis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaupade eksport 1 protsendi jagu ja import 8 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi üle 1,6 miljardi euro. Kaubavahetuse puudujääk oli 169 miljonit eurot, mis on 122 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Tuleb kohaneda olukorraga ja püüda kehvast seisust välja tulla
Uusküla märkis, et Eestist pärit kaupade ekspordimahud on püsinud alla miljardi või miljardi lähedal juba aasta otsa, olles enne seda numbrit märkimisväärselt ületanud. „Kuna suur osa ekspordi langusest on põhjustatud meie kaubanduspartnerite vähesest impordihuvist, siis on olulisemaks saanud meie võime kohaneda olukorraga ja kehvast seisust välja tulla,“ lisas ta.
Eesti majanduse avatus on ökonomisti sõnul märkimisväärselt langenud. „Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on küll alla tulnud, kuid rahas mõõdetuna kasvanud. Seepärast on meie kaubanduse osakaal majanduses langenud. Koguekspordi ja SKT suhe on olnud 55 protsendi juures aastaid ning ületanud ka 60 protsenti teatud perioodidel. Nüüd on meie ekspordi suhe SKT-sse 44 protsendi juures,“ nentis ta.
„Samas on Saksamaa ekspordi ja SKT suhe püsinud 38 protsendi juures juba enam kui kümme aastat stabiilselt. Ja seejuures räägitakse, et Saksamaal läheb just ekspordisektori nõrga käekäigu tõttu halvasti. Meil ei ole enam avatud majandust, mille legendi kaasas kanname. Väga suur osa meie majanduse edust sõltub nüüd kohaliku tarbimise jaoks toodetud kaupadest ja teenustest. Ekspordi osa ei saa aga veel alahinnata,“ selgitas Uusküla.
Suur tööjõukulu piirab eksporti
Ökonomisti selgitusel on järjest enam eksporti piiramas kõrge tööjõukulu, miks kasvanud nii hinnakasvust tingitud palgatõusu kui ka oodatavalt maksutõusude tõttu. „Nüüd juba aastate jooksul on investeeringud tootmise arendamisse tegemata paljudes ettevõtetes ning seepärast ei ole ka töötajate asendamine masinatega toimunud vajalikus tempos. Meie tegelik ettevõtete makstav elektrihind ületab kordades meie konkurentide omi ning perspektiiv on väga kasin,“ leiab ta.
„Jätkuvalt pannakse kõrge elektri hinna tõttu Eestis tootmist kinni. Alles praegu räägitakse valitsuses vajadusest toota kümne aasta pärast kaks korda rohkem elektrit kui praegu, jõudes lähemale Skandinaavia riikide tarbimisele, kuid nemad on selleks ajaks taas eest ära liikunud,“ toonitas Uusküla.
Samas võiks elektri tarbimise kahekordistamine kümne aasta jooksul olla reaalne eesmärk nii tootmise kui tarbimise vallas.
„Endiselt räägime sellest, et töötleva tööstuse ettevõtteid on raske luua, sest puudub infrastruktuur ja kohalik valmisolek ettevõtete oma piirkonda toomisest on nõrk. 100 miljoni investeeringu meede on samm õiges suunas, kuid pole piisavalt lahke ja suur, et Eesti majandust käima tõmmata,“ võttis ta kokku.
