Võrreldes juulikuuga kasvas ühtlustatud tarbijahinnaindeks 0,4 protsenti. Kui välja võtta sesoonsed faktorid, siis oli hinnatõus poole väiksem ehk 0,2 protsenti, mis annab aastasena 2,1 protsendi suuruse hinnatõusu taseme.
"Võrreldes aasta varasemaga on hinnad 3,4 protsenti kõrgemad. Sellest hinnatõusust poole moodustab käibemaksu tõus. Ülejäänud hinnatõus on aga jätkuvalt Eesti jaoks liiga kõrge," rääkis Uusküla.
Arvestades nõrka majanduse olukorda aitaksid stabiilsed või veidi langevad hinnad kaasa perede ostujõu kasvule ja vähendaksid...
