"Finantsinspektsiooni nõukogul ega mul selle esimehena konkreetsetele järelvalvejuhtumitele juurdepääsu polnud ja FI asemel saab ka rahapesu uurida politsei rahapesu andmebüroo," teatas Ligi sotsiaalmeedias.

"Danske üle järelevalve oli Taani finantsinspektsiooni ülesanne, sest Danske Eesti polnud pank, vaid filiaal, mitte juriidline isik, vaid Eesti tegevuskoht. Eesti finantsinspektsioon võttis asja siiski ette, Taani finantsinspektsioon ajas tagasi," märkis Ligi.

Ta lisas, et finantsinspektsioon hoiatas Taani kolleege regulaarselt ja lõpuks ka auditeeris.

"Danske riskijuhi tähelepanujuhtimise panga sees 2013. aastal pani kalevi alla Danske /.../ 2014. aasta suveks saime pildi ette. Mina lahkusin sügisel. Danske Eesti pandi kinni, aga veel neli aastat ei algatatud kriminaalasja," kirjutas Ligi.

Danske 19. septembril avaldatud sisejuurdluse raport kinnitab finantsinspektsiooni (FI) poolt 2007-2015 läbiviidud kontrollide tulemusi panga Eesti filiaalis ning tunnistab pangas eksisteerinud probleemide ulatust.

"Raportis kirjeldatakse olulisi puudujääke Danske panga organisatsioonis, kus riskiisu ja riskikontroll ei olnud tasakaalus. Tutvume põhjalikult raportiga ning otsustame edasised sammud koos põhijärelevalvajaks oleva Taani finantsjärelevalveasutusega," ütles FI juhatuse esimees Kilvar Kessler pressiteate vahendusel.

FI viis 2007. aastal Danske Banki Eesti filiaali eelkäijas Sampo pangas läbi kohapealse kontrolli rahapesu tõkestamise valdkonnas ning tegi ettekirjutuse, milles nõuab kontrollide käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Samal aastal ostis Danske Bank Sampo panga. Kohapealse kontrolli tegi FI pangas ka aasta hiljem, kui tekkis Danske Banki filiaal Eestis.

2010. aastal jõustus makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, mille tulemusel pidid makseasutused taotlema FI-lt tegevusluba. FI suunas oma rahapesu tõkestamise fookuse makseasutuste sektori korrastamisele. 2011. aastal tõusid järsult mitteresidentide hoiused Eesti finantssektoris, milles Danske filiaal oli turuliider.

2012. aastal juhtis FI Taani finantsjärelevalvele tähelepanu mitteresidentidest klientide rohkusele Danske Eesti filiaalis, millele järgnes järelevalveline dialoog ning panga selgitused olukorra kohta. Aasta hiljem juhiti FI jälle Taani järelevalve tähelepanu mitteresidentidest klientide suurele kontsentratsioonile panga Eesti üksuses, Danske esitas olukorra kohta oma nägemuse ja selgitused.

2014. aastal viis FI Danske Eesti filiaalis läbi kaks rahapesu tõkestamise alast kohapealset kontrolli panga riskikontrolli organisatsiooni hindamiseks. 2015. aastal tegi FI panga Eesti filiaalile ettekirjutuse, mille tulemusel lõpetas pank riskantsete mitteresidentide teenindamise.

Finantsinspektsioon kinnitab, et töö finantsasutuste riskikontrollisüsteemide järelevalves on jätkunud ja jätkub ka pärast kõne all olevat Danske juhtumit. Finantsinspektsioon on muu hulgas järjest arendanud finantsjärelevalve metoodikat, suurendanud oluliselt kohapealsete kontrollide arvu ning rõhutanud teema olulisust finantsvahendajate tippjuhtidele.

"Finantsinspektsiooni tegutsemist on turul tunda ja sellel on konkreetsed tagajärjed," ütles Kessler. "Aastatel 2014 ja 2015 toimunud Danske panga kaasuse lahendamine ning selleks vajaliku tõendusmaterjali kogumine oli Finantsinspektsioonile, arvestades finantsjärelevalvel olevaid andmeid ja õigusi, suureks väljakutseks. Oleme lisaks Danske juhtumile jõulise finantsjärelevalve tulemusena lahendanud viimastel aastatel mitu olulist riski Eesti turul."

Kessleri sõnul töötab finantsjärelevalve järeleandmatult, et siinne turg oleks läbipaistev ja jätkusuutlik ka edaspidi. "Käesolev juhtum näitab, et oluline on toimiv rahvusvaheline koostöö nii finantsjärelevalvete kui õiguskaitseorganite vahel," lisas ta.

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga mitteresidentidest kliendid liigutasid üle 200 miljardi euro. Audit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast. Aastatel 2007-2015 juhtis Sampo panka ja Danske Eesti filiaali Aivar Rehe.

Danske Banki tegevjuht Thomas Borgen teatas 19. septembril enne auditi avaldamist, et astub ametist tagasi.