Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti jaoks pangaliidu teemal endiselt peamine küsimus, kuidas suhestub euroalasse euroväline ala, eelkõige Rootsi.
"Vastuolud riikide vahel pangaliidu teemadel on olemas, Saksamaa soovib näiteks aluslepingu muutmist," kommenteeris Ligi tänasel pressibriifingul ajakirjanikele.
Ligi sõnul on aluslepingu muutmise nõue Saksamaal retoorikas väga tugev, samas Euroopa Komisjon ei pea alusepingu muutmist vajalikuks. "Vaieldavused lepingu muutmise vajalikkuse üle võivad protsessi venitada."
Eestil ei ole rahandusministri hinnangul praegu vaja pangaliidu teemasse väga kirglikult sekkuda. Ka Rootsi, kellega Eesti pangandus on väga tihedalt seotud, retoorika on aja jooksul pangaliidu teemadel pehmemaks muutunud.
Peamiseks küsimuseks Eesti jaoks ongi Ligi sõnul see, kuidas suhestub liitu euroväline ala üldisemalt, aga eelkõige Rootsi. "Seni on Põhja-Balti pangandusliiduke väga hästi toiminud," sõnas ta.
Euroala rahandusministrid toetasid eelmise nädala lõpus toimunud kohtumisel ka Küprose majanduse kohanemisprogrammi, mille maht on 10 miljardit eurot.
Ligi hinnangul on väikse majanduse kohta Küprosele antavad 10 miljardit "väga suur summa".
"Küprose abi on loomulikult niimoodi disainitud, et täiendavat abi vaja ei läheks, aga samas me ei ole selgeltnägijad. Kürpos ei ole vaene, neil on varasid, millega majandust üleval hoida," lisas Ligi.
Sloveenia teemat rahandusministrid seekord Ligi sõnul ei arutanud. "Nad on lubanud ise hakkama saada. Võlakoormus neil iseenesest suur ei ole, samas paistab puudu jäävat otsustamisjulgusest."
