Tänases majandussituatsioonis ja naabermaadega konkurentsis püsimiseks tuleb eestlastel tuleviks olla oluliselt innovaatilisemad - Eesti peab kujunema jaotuskeskuseks, ültes Eesti Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul.
"Lennujaama ja sadama omavaheline lähedus ja haritud tööjõud annavad head eelised logistika- ja jaotuskeskuste ehitamiseks, kus saaksime kaupadele lisaväärtust pakkuda ja mis annaks meile hea positsiooni kaubavedude kasvatamiseks," selgitas Paul kolmapäeval toimunud Logistikaklastri ümarlaual.
Eesti on aastate jooksul investeerinud korralikku infrastruktuuri, kuid transiitkaubavood on languses ja hinnatase kõrge, see tähendab, et vabadele vakantsidele tuleks leida rakendus, märkis Paul, lisades, et kui täna midagi ette ei võta, siis Eesti atraktiivsus transiitmaana langeb.
Pauli sõnul võib uuringute tulemusena väita, et Eestil suur potentsiaal kujuneda näiteks toiduainete jaotuskeskuseks. Eesti tolliladude kaudu liiguvad praegu Venemaale ja Kesk-Aasiasse konservid ja alkohol, mille maksumärgistamine toimub vahetult enne laost väljasaatmist.
Hea näide toimivast jaotuskeskuse kontseptsioonist on Pauli sõnul kakaotooted, mille jaotuskeskuse teenuseid on Eestis osutatud juba pool sajandit. Aastas Eestit läbivate kakaotoodete maht on umbes 100 000 tonni ning seda kaubavoogu teenindavad regulaarselt viis ekspedeerimisettevõtet erinevate ladude kaudu. See näide demonstreerib ka jaotuskeskuse ärimudeli suhtelist kriisikindlust, märkis ta.
