Näitajatest olulisemad on Rebase sõnul sissetulek ja senine maksekäitumine, sealjuures on kehvema krediidiajalooga inimesel suurem tõenäosus saada pangalt veidi kõrgem intress kuna riskid on suuremad.
Samas ei tähenda see, et kunagi rahaliselt libastunud inimene enam pangast laenu ei saakski. Panka nõustamisele on ikka mõtet tulla, tõenäoliselt leiame ühiselt mõlemale poolele sobiva lahenduse,
ütles Rebane pressiteates.
Varasema küsitava maksekäitumise korral saab riske maandada näiteks kõrgema omaosaluse või väiksema laenusummaga.
Rebase sõnul mängib laenuintressi kujunemisel rolli ka kinnisvara olukord, mida laenuga soetada soovitakse. "Kus see asub, kas on vaja teha kapitaalremonti, milline võiks olla selle väärtus aastate pärast – need on küsimused, mida pank peab enne laenu väljastamist läbi analüüsima," lisas ta. Samuti võetakse arvesse seda, kas kinnisvarast saab laenutaotleja kodu, läheb väljaüürimisele või plaanitakse ruumidele mingit muud otstarvet.
Lõplik laenu maksumus sõltub ka üldisest konkurentsiolukorrast ehk milliste intressidega teised pangad sarnaseid laene väljastavad, suurema konkurentsi puhul saavad taotlejad tõenäoliselt parematel tingimustel laenu. "Isiklikud tegurid jäävad aga ikka rolli mängima ning seetõttu on tark vältida kiirlaenude võtmist, krooniliseks võlgnikuks jäämist või muid finantsilisi äpardusi, mis inimese laenuvõimekuse ja finantsdistsipliini kahtluse alla seavad," toonitas Rebane.
