Laupäeval tähistas rohkem kui 186 miljonit hoiu-laenuühistute (HLÜ) liiget ligi sajas riigis rahvusvahelist hoiu-laenuühistute päeva märksõnaga "Member Matter Most" (tõlkes "Liikmed on kõige alus"). Esimene nüüdisaegne hoiu-laenuühistu loodi Saksamaal 1849. aastal Heddesdorfis ning tänapäeval on need ka Eestis üsna levinud.
Maaelu edendamise hoiu-laenuühistu juhatuse liige Maria Peldes ütles Järva Teatajale, et esimese nüüdisaegse hoiu-laenuühistu, mis loodi Saksamaal 1849. aastal, asutamise eestvedaja oli Friedrich Raiffeisen. "HLÜde edasine areng nii Euroopas kui ka mujal maailmas on olnud märkimisväärne ning paljudest HLÜdest on välja kasvanud ühistupangalaadsed organisatsioonid, mis pakuvad oma liikmetele lisaks traditsioonilisele hoiustamis- ja laenamisteenusele kommertspankadega samaväärset kvaliteetset jaepangateenust."
Peldese ütlust mööda asutati Eestis tegutsevatest HLÜdest 1992. aastal esimestena Viljandimaal Leies ja Tartumaal Kambjas. Praegu on Eestis tegutsemas paarkümmend hoiu-laenühistut.
Järvamaa esimeste hulka kuulus 10. septembril 1999 asutatud Järva-Jaani hoiu-laenuühistute liit, mille põhieesmärk oli Peldese teada liikmeteks olevaid hoiu-laenuühistuid arendada, juhendada, kontrollida ja tutvustada.
Praegu on maaelu edendamise hoiu-laenuühistu kontorid avatud klientide ja liikmete teenindamiseks Järva-Jaanis ja Koerus. "Rohkem kui 130 liikmele pakume hoiustamis- ja laenuvõimalusi ning rohkem kui 1000 kliendile rahasiirde teenust. Kõik maaelu edendamise HLÜ hoiuseid tagab hoiu-laenuühistute hoiuste tagamise fond," täpsustas Peldes.
