Nimelt pöördus õiguskantsleri poole inimene, kes järgis kohaliku omavalitsuse sortimisjuhendit ja pani olmejäätmete mahutisse väikeses koguses kipsplaaditükke. See oli juhendi järgi otsesõnu lubatud. Vedaja keeldus aga mahuti tühjendamisest seetõttu, et mahutis olid kipsplaadi tükid.
Madise kirjutab vastuses, et olmejäätmete mõistet muudeti jäätmeseaduses üsna hiljuti. Alates selle aasta 15. maist on olmejäätmete hulgast sõnaselgelt välja jäetud ehitusjäätmed.
Samas enne seadusemuudatust ei olnud välistatud, et väikeses koguses ehituse käigus tekkinud jäätmeid võidi pidada olmejäätmeteks, kui nad omadustelt olid sellised, mida võiks tekkida kodumajapidamises.
Õiguskantsleri sõnul on kahetsusväärne see, et olmejäätmete mõiste muudatus tehti laiema avaliku aruteluta ning normi rakendamiseks ei jäetud ka piisavalt pikka üleminekuaega. "Seetõttu ei ole olnud kohalikel omavalitsustel võimalik teavitada jäätmevaldajaid ega uuendada asjakohaseid juhendmaterjale," tõdes ta.
Madise soovitab sellises olukorras tekkivad lahkarvamused lahendada läbirääkimiste teel.
Kohalik omavalitsus kui jäätmeveo korraldaja saab aidata neid lahendada. Kohalikul omavalitsusel on detailne ülevaade sellest, millal erimeelsus tekkis, millised juhised on antud jäätmevaldajatele ning milline kokkulepe on sõlmitud vedajaga,
lausus õiguskantsler.
Jäätmeseaduse järgi on olmejäätmed kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel.
Lisaks ka muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased.
Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed.
