Ringlussevõtu eesmärkide saavutamata jäämise korral ähvardab Eestit Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv, avaldab riigikontrolli raport.

Jäätmete suurem ringlussevõtt säästab loodusressursse. 2022. aastal võeti Eestis kasutusele 32% olmejäätmetest ja see näitaja on püsinud ligikaudu samal tasemel üheksa aastat. Samas kasvad Eesti ees seisvad kohustused aina, sest Euroopa Komisjoniga kokkuleppe kohaselt tuleb 2030. aastaks ringlusse võtta 60% ja 2035. aastaks juba 65% olmejäätmetest.

Valdkonna eest vastutav kliimaministeerium on pärast pikka ooteaega alustanud tänavu jäätmevaldkonnas põhimõtteliste muudatuste tegemise ja jäätmeseaduse muutmisega.Näiteks plaanitakse seada kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise eesmärk ja kehtestada pakendiaktsiis. Riigi jäätmekavas ettenähtud tegevuste jaoks on vaja järgmise viie aasta jooksul täiendavalt 660 miljonit eurot, kuid puudub kokkulepe rahastamise kohta.

Kuigi kliimaministeerium on nüüd alustanud jäätmevaldkonna reformimist, ei ole varasema üheksa aasta jooksul suudetud valdkonna juurprobleeme lahendada ega vajalikke põhimõttelisi muudatusi ellu viia,

tõdes riigikontrolör Janar Holm.

„Näiteks määrata kindlaks omavalitsuste ja riigi vastutuse jaotus ringlussevõtu eesmärgi täitmise eest ja tugevdada kontrolli jäätmeandmete ning jäätmekäitlejate üle."

Nii võeti riigi jäätmekava vastu 2023. aasta lõpus ehk peaaegu kolm aastat plaanitust hiljem. Riigikontrolli hinnangul aitavad kavandatavad reformid jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu suurendada, kuid 2025. aastaks jääb seatud eesmärk tõenäoliselt saavutamata. Sel juhul on Euroopa Komisjonil õigus algatada rikkumismenetlus. Kui menetluse jooksul ei suuda Eesti eesmärki saavutada, võib komisjon esitada hagi Euroopa Kohtule ja kohus võib määrata trahvi.

Riigikontroll tõdeb, et kuigi ministeerium on jäätmevaldkonda maksumaksja raha eest pikaajaliselt toetanud, ei ole jäätmete ringlussevõtt suurenenud. See viitab, et keskkonnakahjulikumad tegevused – jäätmete ladestamine ja põletamine –, on jäätmetega tegelevate ettevõtete jaoks senimaani rahaliselt soodsamad keskkonnahoidlikumatest tegevustest nagu jäätmete ringlussevõtt ja taaskasutus. Selleks, et vähendada jäätmeteket ja jäätmed jõuaks ringlusse, on tulnud neid tegevusi toetada. Kuni see olukord ei muutu, ongi jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse määra suurendamist võimalik saavutada üksnes toetuste kaudu. See ei ole maksumaksja jaoks aga parim lahendus ja töötab vastu põhimõttele, mille järgi peaks suurema keskkonnamõjuga tegevuste elluviimine olema kulukam.

Ehkki kliimaministeerium deklareerib, et soovib vähendada jäätmeteket, on selle eesmärgi saavutamine riigikontrolli hinnangul praeguste vahenditega küsitav, sest puuduvad omavalitsuste ja teiste osapooltega kokku lepitud üksikasjalikud tegevused ning pole kindlust tegevuste rahastamises.

2023. aasta lõpus vastu võetud jäätmekava rakenduskava jäätmetekke vältimise tegevused on väga üldise sisuga. Need ei suuna omavalitsusi soovitud suunas ja omavalitsustel on neid omakorda raske järgida. Ei ole teada, kui palju maksab tegevuste elluviimine ettevõtjate, omavalitsuste ja riigi jaoks ning kas vajalik raha on üldse olemas ja kuidas kohustusi jagada. Näiteks on kliimaministeerium jäätmetekke vältimise tegevustena ette näinud kommunikatsiooni ja teadlikkuse parandamise. Nüüd peaks ministeerium omavalitsuste ja ettevõtetega läbi arutama, milliseid konkreetseid tegevusi nad omavalitsustelt ja ettevõtetelt ootavad ja kust tuleb nende tegevuste tarvis raha.

Riigikontrolli hinnangul ei ole jäätmeandmete ja jäätmekäitlejate kontroll piisavalt põhjalik, et tekiks kindlus, et jäätmed jõuavad ettenähtud käitluskohta ja need ka päriselt ringlusse võetakse

Riigikontrolli kogutud info näitab, et kõigest 10% jäätmearuannete puhul teeb keskkonnaamet lihtsamat tüüpi andmete kontrolli ehk võrdleb keskkonnaloa tingimuste ja esitatud andmete vastavust. Jäätmekäitlejate esitatud andmete kontrollimisel piirdub keskkonnaamet lihtsamate toimingutega, kuid täiendavaid tegevusi, näiteks tootmisprotsessi sisendite ja väljundite hindamist, mõõtmisi ja arvutusi, ta ei tee. See toob kaasa riski, et ettevõtted näitavad jäätmete ringlussevõttu üksnes formaalselt ja suunavad jäätmed hoopiski põletamisele või ladestamisele või halvemal juhul ladestavad need ebaseaduslikult.

Riigikontroll soovitab kliimaministeeriumil kujundada erinevate tasude, maksude ja aktsiiside kaudu süsteemi, mis suunaks majanduslike stiimulitega senisest enam jäätmeteket vältima ja jäätmeid ringlusse võtma. Keskkonnaametil soovitab riigikontroll muuta jäätmeandmete kontroll põhjalikumaks ja teha täiendavaid toiminguid, et veenduda esitatud andmete õigsuses.

Taustaks

Jäätmetekke vältimisega seotud probleemidele ja olmejäätmete ringlussevõtu vähesele määrale juhtis Riigikontroll tähelepanu juba 2016. aastal avaldatud auditiaruandes. Seal anti keskkonnaministeeriumile (praegu kliimaministeerium) ja keskkonnaametile mitmeid soovitusi, millest osa on siiani täitmata. Näiteks ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse rollide jaotus ikka veel selgepiiriline, jäätmetekke vältimiseks konkreetsed tegevused puuduvad ja jäätmeandmete ja jäätmekäitlejate üle tehtav järelevalve vajab endiselt tõhustamist.

Eestis tekkis 2022. aastal 503 000 tonni olmejäätmeid. Suurim osa Eestis tekkinud olmejäätmetest põletati – 42%. Sellele järgnesid ringlussevõtt – 33% ja ladestamine 13%. Muu käitlus, mille puhul ei ole teada täpne käitlusviis, moodustas 12%.

2025. aasta 1. jaanuariks tuleb Eestil jäätmeseaduse ja Euroopa Liidu jäätmedirektiivi kohaselt ringlusse võtta või korduskasutuseks ette valmistada vähemalt 55% tekkivatest olmejäätmetest. 2022. aastal oli ringlussevõtu määr 33%. 2014. aastal oli määr 31%.

Samas on jäätmeteke Eestis viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Kui 2013. aastal tekkis Eestis inimese kohta 293 kg jäätmeid, siis 2022. aastal 373 kg. Sellega jäävad Eesti inimesed oma jäätmetekitamiselt tugevalt alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on 513 kg aastas.

Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava tegevuste elluviimise eeldatav maksumus on 660 miljonit eurot, millest 111 miljonit eurot rahastab toetuste kaudu Euroopa Liit. Ülejäänud raha peaks tulema riigieelarvest, kohalikelt omavalitsustelt ja ettevõtete omafinantseeringutest. 250 miljonit on vaja jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuseks, 318 miljonit ohutu materjaliringluse suurendamiseks ja 92 miljonit jäätmekäitluse keskkonnamõjuga arvestamiseks ja vähendamiseks.