Kuigi suures osas majandussektoritest lisandväärtus suureneb, on nende seas vähe säravaid edulugusid. Eeldame majanduskasvu kiirenemist järgneval kahel aastal, kuid olukord püsib habras.

Majanduskasv taas alla ootuste

Lõppev aasta on sundinud Eesti majanduskasvu prognoosivaid institutsioone taas ootusi SKP kasvule allapoole korrigeerima. Erandiks ei ole siin ka SEB. Värskes majandusülevaates Nordic Outlook oleme langetanud 2016. aasta kasvuprognoosi 1,3%-ni varasema 1,7% asemel.

Siiski ei tundu majanduse üldpilt olevat sama nukker kui SKP kasvunumber. Paljud tööinimesed on osa saanud kiirest palgakasvust ja ka ettevõtete optimism on majanduskindlus-indikaatorite ja julgema laenamise põhjal tõusnud.

Mõnes harus, nagu energeetika või mäetööstus, on lisandväärtus esimesel poolaastal seevastu oluliselt langenud. Hoolimata üldisest stabiilsusest, on vähe neid sektoreid, kes osa saanud tõeliselt kiirest kasvust. Küll tuleb meeles pidada, et majanduskasvu protsent ei ole mõni füüsikast pärit konstant.

Rahvamajanduse arvepidamine põhineb mitmetel uuringutel ja andmeallikatel ning kohati ka hinnangutel. Esialgsed SKP kiirhinnangud võivad hilisemate revisjonide käigus oluliselt muutuda, seejuures viimasel ajal reeglina kõrgemaks. Ökonomistide elu see mõistagi lihtsamaks ei tee, kui mõne aasta pärast selgub, et tegelik majanduskasv 2016. aastal näiteks 3% lähedale küündis.

Varasemast mõnevõrra negatiivsema stsenaariumi oleme võtnud ka 2017. ja 2018. aasta osas. Mida aasta edasi, seda kaheldavam tundub, et õige pea on taastumas business-as-usual-tüüpi majanduskeskkond.

Meie peamist sihtturgu, Euroopat, kelle majanduse tervisest sõltume, painavad suured struktuursed probleemid nagu liigsuur võlakoorem ja rahvastiku vananemine. Keskpankade jõuline rahapoliitika ei ole suutnud Euroopa majanduskasvu kuigivõrd elavdada. Pigem ollakse aina enam valmis leppima mõttega, et nii majandus- kui hinnakasv jääb madalaks pikema aja jooksul. Eesti oluliselt kiirem kasv eeldaks meie ettevõtete paremat konkurentsivõimet välisturgudel ja laienemist teiste arvelt.

Kahjuks on reaalsus pigem turu keskmine kasv. Puudujääke lähiregioonis võiks aidata kompenseerida arenguriikide kiire kasv, kuid kauged turud on seni jäänud väikeste Eesti ettevõtete jaoks pigem unistuseks riiklikus arengukavas. Mõningase ekspordikasvu ja investeeringute toel peaks majandus siiski ülespoole rühkima, mistõttu ootame 2017. aastaks 2,2 ja 2018. aastaks 2,8% suurust majanduskasvu.

Prognoosi koostamisel ei ole veel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid maksu- ja majanduspoliitika muudatusi. Mitmed väljakäidud ideedest võivad oluliselt mõjutada just 2018. aasta sisenõudlust.

Suurim potentsiaalne mõju on ulatuslikul tulumaksukärpel ja riiklike investeerinute suurendamisel. Seekordne maksukärbe puudutab enim just madalat palka teenivaid inimesi, kelle tarbimise piirkalduvus ehk osa igast võidetud eurost, mis poodi viiakse, on suurem kui kõrgema sissetulekuga inimeste puhul.

Sarnaselt paisutavad võimalikud tee-ehitusprojektid ja riiklike üürimajade ehitus avaliku sektori investeeringute kontot. Kahjuks on mõlema idee puuduseks see, et nad ei mõjuta kuidagi paremuse poole Eesti väliskaubanduslikku konkurentsivõimet. Seega võime ajutiselt SKP kasvu küll üles saada, kuid jõuame peagi tagasi normaaltasemele. Halvemal juhul võib sisenõudluse elavdamine eksportivate harude konkurentsipositsiooni koguni halvendada.

Ebakindluse uus tähendus

Ebakindlatest aegadest maailmamajanduses on rääkinud juba mitu varasemat SEB majandus-prognoosi. Täna tundub, et oleme termini „ebakindel“ kasutanud ära liialt vara.

Poliitika, mis kunagi oli majandusalastes diskussioonides taustateadmine, on saanud nende tuumikosaks. Seejuures ei ole sündmuste, nagu Brexiti referendum või Trumpi valimisvõit, tegelikud võimalikud tagajärjed ka täna kuidagi ennustatavad. Suurbritannias alles otsitakse selgust, millist vahetuskaupa ollakse erinevate õiguste ja hüvede näol valmis Euroopa Liiduga tegema, et ka edaspidi oma tooteid ja teenuseid kontinendil vabalt müüa. Veel vähem on meil aimu, millist poliitikat hakkab presidendina ajama Donald Trump.

Finantsturud on üllatusena Trumpi võidust koguni hoogu saanud, eeldades senisest heldemat kulutamist ja maksukärpeid. Kui käiku lastakse aga lubatud jõuline kaubanduspoliitika ja tõmbutakse tagasi „maailmapolitseiniku“ rollist, võib olukord kiiresti halveneda.

Kuigi 2016. aasta oli avatud liberaalse maailmakorra jaoks vapustav, kogub poliitiline torm tegelikult alles hoogu. Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised ja juba täna on kindel, et üks kahest lõppvooru saavast kandidaadist on Marine Le Pen, kes muu hulgas on lubanud korraldada hääletuse Euroopa Liidust lahkumise osas.

2017. aastat teise poolde jääb ka Bundestagi valimine Saksamaal, mille valijate meeleolu on mõjutanud pagulaskriis. Tähtsat rahvahääletust põhiseaduse muutmise osas ootab veel Itaalia. Lisaks on valimised lähema aasta jooksul toimumas veel mitmes Euroopa riigis, kus head tulemust ootamas „lihtsat lahendust“ pakkuvad parteid.

Kui Eesti oleks sisemajandusele orienteeritud suurriik, võiksime ehk õlgu kehitada. Meie jaoks ei ole aga avatud kaubavahetus ja ideaalidel põhinev välispoliitika küsimus poliitilisest maitsest, vaid eksistentsist kui sellisest. Aina enam meenutavad kogunevad pilved ühte ajastut, mis lõppes Eesti jaoks katastroofiga.

Lähitulevik toob ka positiivset

Rääkides majanduse lähitulevikust meie peamiste ekspordipartnerite juures, leiab siiski palju ka sellist, mille üle rõõmu tunda.

Euroala riikides on selge trendina jätkunud töötuse vähenemine, mis soosib sisetarbimise kasvu. Paranema on hakanud ka tööstustoodang, mis aitab tasakaalustada senist, peamiselt teenusmajandusel põhinenud kasvu.

Varasemast kõrgem on ka tootmisvõimsuse kasutatuse tase, mis tähendab peagi vajadust suurendada investeeringuid füüsilisse kapitali. Prognoosi kohaselt peaks euroala riikide majandus keskmiselt kasvama nii 2017. kui 2018. aastal 1,6%.

Eesti ekspordi peamise sihtriigi Rootsi majanduskasv on praeguselt rekordkõrgelt tasemelt aeglustumas, kuid püsib riigi jõukust arvestades siiski kiire. 2017. aastal peaks Rootsi SKP suurenema 2,8% ja 2018. aastal 2,3%.

Prognoosi kohaselt põhineb Rootsi kasv ka lähiaastail peamiselt ehitusturul ja sisetarbimise suurenemisel, mis peaks soosima Eesti puitmajade tootjaid ning mööblitööstust.

Tarbijate kindlustunne on tublisti suurenenud ka Soomes, mille turu taastumist paljud ettevõtted pikisilmi ootavad. 2017. aastal peaks Soome majanduskasv jõudma 1% ja 2018. aastal 1,2%-ni.