"Meie kaubanduspartneritest mõjutavad Venemaa nõrgenev majandus ning nimetatud sanktsioonid üsna tugevalt Soomet, kelle sisemajanduse nõudlus jääb sellel aastal veel üsna nõrgaks. Samuti on Leedu majanduse - nii tööstuse kui tarbijate - kindlustunne, peamiselt Venemaa konflikti mõjul, viimastel kuudel oluliselt halvenenud," kommenteeris Mertsina.
Teise kvartali tulemuste juures tuleb aga arvestada, et teise kvartali SKP kiirhinnang on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete majandusaasta aruannete järgi korrigeeritud andmete põhjal, mistõttu see ei ole täpselt võrreldav eelneva aegreaga, sh esimese kvartali SKP kasvuga, tõi Mertsina välja ja lisas, et septembris korrigeerib statistikaamet andmeid uue metoodika põhjal, mis muudab selle uuesti mittevõrreldavaks.
Muuhulgas märkis Mertsina, et kasvu panustas enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas vaatamata ekspordi langusele, oma osa andis pärast viit kvartalit tõusule pöördunud netotootemaksud ning tubli panuse andis jaekaubandus. Kõige rohkem pidurdas SKP kasvu, kiiresti kasvanud üürihindade tõttu, kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse langus.
"Ootuspäraselt ja jätkuvalt olid languses ka ehitus- ja transpordisektor. Rajatiste ehitamine sõltub oluliselt riigitellimustest, mille paranemist me lähiajal ei oota. Samas on paranemas eluhoonete ehitus. Kokkuvõttes jääb ehituse panus majanduskasvu meie hinnangul veel lähiajal nõrgaks," lisas ta.
