Registriandmete järgi on majanduslanguse mõjul kahanenud tööhõive tööstussektoris ja ehituses.
Käesolevast aastast kajastuvad rahvastikustatistikas Eesti elanike hulgas ka ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikud ning peamiselt seetõttu suurenes tööealiste inimeste arv Statistikaameti tööjõu-uuringus 25 600 inimese võrra. Sõjapõgenike arvestamine töötuse määra ei suurendanud – see oli 5,3%ga lähedal nii eelmise kvartali kui ka aastatagusele seisule. Tõenäoliselt on selle taga sõjapõgenike väike osakaal elanike seas, mis muudab nende lisandumise mõju hindamise küsitluse teel ebatäpseks.
Erinevalt küsitlustest annavad registriandmed sõjapõgenike käekäigu kohta Eesti tööturul täpsema pildi.
Võrreldes kohalike elanikega oli nende hõive väiksem ja töötus suurem – esimeses kvartalis oli nende hõive määr statistikaameti avaldatava kiirstatistika andmetel ligikaudu 37% ja töötukassa andmetel registreeritud töötuse määr 38%. Võrreldes teiste riikidega, arvestades hiljutist Eestisse saabumist ja seda, et eesmärgiks ei olnud tulla tööle, on sõjapõgenike integreerimine tööturule olnud edukas.
Sarnaselt statistikaameti tööjõu-uuringuga ei näita ka maksu- ja tolliameti andmed, et majanduslangus oleks tööturu seisu kokkuvõttes oluliselt mõjutanud. Deklareeritud palka sai esimeses kvartalis ligikaudu 1,4% rohkem inimesi kui aasta eest ja nende arv ei kahanenud ka võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga. Registreeritud töötute arv on küll kõrgem kui aasta tagasi, kuid enam kui poole sellest moodustas sõjapõgenike lisandumine töötukassa registrisse.
Samas on olukord majandussektoriti erinev. Registriandmetes on näha majanduslanguse mõju hõivele töötlevas tööstuses, kus see vähenes aastavõrdluses ligikaudu 3%. Suurem langus toimus puidu-, mööbli ja metalltoodete tootmises. Lisaks on hõive kahanemisrajale pöördunud ka ehituses. Ettevaates sõltub töötleva tööstuse hõive areng sellest, kuidas läheb ettevõtetel eksporditurgudel ehk välisnõudluse taastumisest ja konkurentsivõimest.
