"Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud. Tugev oli kasv ka esimese kvartali suhtes – sesoonselt ja tööpäevade arvuga suurenes SKP 4,3 protsenti," ütles Mertsina pressiteates.
"Nii on käesoleva aasta esimesel poolaastal suurenenud Eesti majandus aastases võrdluses juba 8,5 protsenti, mis on Euroopa Liidu tugevaimate kasvude hulgas. See kasv on ka oluliselt tugevam, kui Lätis ja Leedus, kus majandused kasvasid esimesel poolaastal 4-5 protsenti," lisas ta.
Kiire kasvu üheks põhjuseks on Mertsina hinnangul möödunud aasta teise kvartali majanduslangus, mis viis võrdlusbaasi väga madalale.
"Samas oli Eesti majandus käesoleva aasta teises kvartalis suurem ka kahe aasta tagusest samast kvartalist – täpsemalt 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes 4,7 protsenti. Samuti ületas SKP teises kvartalis kriisieelse tipu 6,7 protsendiga," märkis Mertsina.
Samuti tuleks Mertsina sõnul arvestada sellega, et statistikaamet parandas eelmise aasta majanduslangust veidi sügavamaks ja käesoleva aasta esimese kvartali kasvu väiksemaks.
"Kui vaadata toodetud SKP-d ehk tegevusalade lisandväärtuste muutust, siis tuli üle 60 protsendi sellest töötleva tööstuse, transpordi- ja IKT sektorite kiirest kasvust. Tugeva panuse andis ka SKP arvestusse minevate maksude, eriti aga käibemaksu, suurem laekumise," ütles ökonomist.
Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetab suurenenud nõudlus, sealhulgas välisnõudlus. Kaupade ekspordimaht suurenes aastases võrdluses 27 protsenti ja eksport koos teenustega isegi kolmandiku võrra. Samas jäi töötleva tööstuse lisandväärtus allapoole kahe aasta tagusest tasemest,
lisas ta.
Transpordisektori kasvu andsid Mertsina sõnul suurema panuse laondust ja veondust abistavad tegevusalad ning maanteetransport. Samuti tõusis transpordisektori lisandväärtus viiendiku võrra kõrgemale kahe aasta tagusest tasemest.
IKT sektor on näidanud ökonomisti hinnangul tugevat kasvu juba pikemat aega ning kasvas ka teises kvartalis kolmandiku võrra.
Kuigi majutuse ja toitlustuse tegevusala lisandväärtus suurenes teises kvartalis 45 protsenti, tuli see kasv Mertsina sõnul eelmise aasta väga madala taseme pealt ja kahe aasta taguse tasemega võrreldes oli lisandväärtus ikka veel 40 protsenti madalam.
Kunsti ja meelelahutuse lisandväärtus on languses olnud juba 8 kvartalit järjest ning teises kvartalis oli see viiendiku võrra madalam, kui kaks aastat tagasi.
Mertsina usub, et teisel poolaastal majanduskasv jätkub ning pensionirahad annavad sellele lisahoo. "Üle kriisieelse taseme on tõusnud kõikide, väljaarvatud tarbijate, kindlustunne ning tööstussektori tootmise ja ekspordi lähikuude väljavaated," ütles ta.
"Kolmandas kvartalis tugev majanduskasv Eestis jätkus. Ebakindlust suurendab koroonaviiruse deltatüve või uute tüvede laiem levik, samuti häirivad tootmist mitmed tarneraskused," märkis Mertsina. Samas laekub septembris teisest sambast võetud rahast inimeste arvele veidi üle miljardi euro, mis on selle aasta SKP-st 3,6 protsenti.
"See peaks suurendama eratarbimise ja eluasemeinvesteeringute mahtu nii sel kui järgmisel aastal ning andma majanduskasvule lisahoo," ütles Mertsina.
