See on üks sammudest lihtsustamaks ettevõtjate ja riigiasutuste omavahelist andmevahetust, teatas ministeerium.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel täna liiga suur. "Sageli juhtub, et samu andmeid küsitakse ettevõtjalt korduvalt, kas siis erinevate asutuste poolt või erinevate aruannete raames," märkis Sutt pressiteates.
Lisaks sisestab iga asutus ministri sõnul andmeid erineva täpsusega, mistõttu võib kannatada andmeanalüüsi kvaliteet.
"Andmete korduvkasutamist kasutatakse vähe ning kõiki küsitavaid andmeid ei pruugi isegi alati vaja minna," nentis ta.
Ka on ministri sõnul ettevõtjatelt andmete kogumise viisid asutustel erinevad, näiteks kasutatakse veebivormi või PDF-dokumenti ning vaid üksikutel juhtudel liiguvad andmed ettevõtja majandustarkvarast masinloetaval kujul otse riigiasutusele.
Kõik see tekitab nii ettevõtetele kui riigiasutustele liigse aja- ja rahakulu,
tõdes Sutt.
Tietoga kavandatava töö raames valmib selle aasta lõpuks mudel, mis sisaldab protsessikirjeldust riigiasutuste aruandluses olevate andmekoosseisude analüüsimiseks, standardiseerimiseks ning ühtse taksonoomia loomiseks. Mudel aitab kaasa ka rahvusvahelise andmevahetusstandardi Extensible Business Reporting Language Global Ledger kasutusele võtmisele. Loodava mudeli näitel analüüsitakse ja standardiseeritakse koostöös statistikaameti ja keskkonnaministeeriumiga pakendiaruandluse ning kütusearuandluse andmekoosseisud. Hanke tulemusel luuakse ka soovituslik teekaart arendusettepanekute elluviimiseks.
Tegevus panustab ka reaalajamajandusele ülemineku laiemasse visiooni, mille üks eesmärk on lihtsustada ja automatiseerida ettevõtjate aruandluskohustust riigile, et vähendada seeläbi ettevõtjate aruandluse halduskoormust.
Reaalajamajanduse lahenduste kasutusele võtmisel säästavad riik ja ettevõtjad tulevikus hinnanguliselt üle 200 miljoni euro ja 14 miljoni töötunni aastas.
