Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning hooldesse suunab ministeerium 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni võrra rohkem kui mullu. Sealhulgas plaanib ministeerium kohalike teede kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks kasutada 28 miljonit eurot, millele lisanduvad välisvahendid. Olulisi projekte alustatakse ka Tallinna probleemsemate ristmike koormuse vähendamiseks, näiteks Haabersti ringil ja Russalka ristmikul. Suur osa projektide kogumaksumusest tasutakse Euroopa Liidu välisabifondide toel.
Jätkub Tallinna ringtee ehitus, projekti kogumaksumus on kokku 63,8 miljonit eurot. 2015. aastal tehti töid 3,8 miljoni euro eest, järgmisel aastal plaanitud tööde maksumus on juba 19 miljonit. Alustatakse Reidi tee ehitusega Tallinnas, mis leevendab Pirita tee "pudelikaela" Russalka ristmikul ning vähendab sadama piirkonnas kesklinna liikluskoormust. Projekti kogumaksumusest 28,5 miljonist eurost on plaanis 2016. aastal käiku lasta pool ehk 14,3 miljonit.
Lisaks on plaanis alustada Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamist, projekti kogumaksumus on 30 miljonit ning järgmise aasta eelarvesse on sellest plaanitud 5 miljonit eurot. Tallinnas on plaanis alustada Haabersti ristmiku rekonstrueerimistöödega, mille tulemusel vähenevad ummikud Harkust ning Tiskre, Tabasalu ja Muraste elurajoonidest linna sissesõidul. Projekti kogumaksumuseks on 19,7 miljonit ning 2016. aastal läheb käiku 9,8 miljonit.
Kavas on alustada Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe ja Kernu vahelise teelõigu ehitust, mille 19 miljoni eurosest eelarvest on järgmisel aastal on plaanis teha töid veel 3,7 miljoni euro eest. Samuti jätkub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimine, kuhu 2016. aastal plaanitakse 6,2 miljoni euro eest töid. Sel aastal on kavas teha seal rekonstrueerimistöid 7,2 miljoni ulatuses, projekti kogumaksumus on 13,35 miljonit eurot. Jätkub ka Tallinn - Tartu - Luhamaa maantee Mõigu - Vaida teelõigu rekonstrueerimine, kus 2016. aastal on plaanis teha veel töid 5 miljoni euro eest.
Lisaks teede ehitusele ja rekonstrueerimisele on kavas parandada lennujaama keskkonnaseisundit ja lennuohutust, ehitada Rail Balticu terminali ja lennujaama vahelise trammitee, rekonstrueerida raudteed mitmes olulises lõigus ning soetada uued parvlaevad Saaremaa ja Hiiumaa vahelisele liinile. Kokku kulub kõigi nende projektide elluviimiseks mitme aasta jooksul koos välisvahenditega ligi 191 miljonit eurot, järgmise aasta sees on töid plaanitud 64,4 miljoni euro eest.
Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parandamine ja lennuohutuse suurendamise projektist, kogumahuga 70 miljonit eurot, on plaanis järgmisel aastal kasutada 18 miljonit eurot. Ülemistele rajatava Rail Balticu reisiterminali ja lennujaama vahelise trammiühenduse loomiseks kulub kokku 19,8 miljonit eurot, sellest 9,6 on plaanis käiku lasta järgmisel aastal. Lisaks kulub Rail Balticu erinevate ettevalmistustööde jaoks järgmisel aastal orienteeruvalt 5 miljonit eurot.
Plaanis on jätkata Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimist, selle projekti raames tehakse järgmisel aastal töid 8,7 miljoni euro ulatuses, projekti kogumaht on 30 miljonit eurot. Lisaks algab Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondi teine etapp, mis läheb maksma 23,76 miljonit eurot, millest järgmisel aastal läheb käiku 7,1 miljonit.
Tallinna ja Rapla vahelise raudteelõigu rekonstrueerimise tulemusel saab seal tõsta reisirongide piirkiirust. Rekonstrueerimistöödeks on ette nähtud kokku 11,76 miljonit eurot, sellest 6,4 miljonit kasutatakse ära tänavu ning pea 5 miljoni eest töid on plaanitud järgmiseks aastaks. Sõru ja Triigi sadamate vahel ühendust pidav uus parvlaev maksab 9,4 miljonit eurot ja valmib 2017. aasta esimeses pooles, 2016. aasta eelarves on laevaehituseks ette nähtud 6,6 miljonit eurot.
Ministeerium kavatseb tagada ühistransporditeenuse vähemalt selle aasta mahus ning hoida piletihindade tõusu reisija jaoks võimalikult väikese. Riigi poolt dotatsioonidena makstav piletihinna osa küll tõenäoliselt suureneb, kuid kui vähendada sellega autoga reisijate arvu, on see ministeeriumi hinnangul lõppkokkuvõttes kasulikum nii taristule, keskkonnale kui tarbijale.
Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) täisliikmena maksab Eesti iga-aastast liikmemaksu ligikaudu 870 000 eurot, millele lisandub tasu valikprogrammides osalemiseks umbes 1,6 miljoni euro ulatuses. Liikmelisus võimaldab Eesti ettevõtjatel ja teadusasutustel osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, siseneda kõrgtehnoloogia tarneahelatesse, leida uusi koostööpartnereid, saada ligipääs maailma tipptasemel teadus- ja tehnoloogiaalasele ekspertiisile, meelitada ligi välisinvesteeringuid ning panustada kõrgtehnoloogilisse eksporti.
Järgmisel aastal avanevad energeetikavaldkonnas ühtekuuluvusfondist rahastatavad meetmed, millega toetatakse kaugküttevõrkude ning kaugküttekatlamajade renoveerimist perioodil 2016 - 2023 ühtekokku 71 miljoni euroga. Vahendite targemaks planeerimiseks on juba avatud meede soojusmajanduse arengukavade koostamiseks. Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, parima ekspertiisi kaasamisel, soojusmajanduse tulevikuplaanide koostamisel.
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis tehakse lähiajal kättesaadavaks vahendid, millega toetatakse kohalikust toorainest toodetava biometaani kasutamist ühistranspordis ning vajalike gaasitanklate rajamist. Ida-Virumaa tööstuspargi arengu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks eraldab riik 700 000 eurot.
Lisaks eraldab ministeerium struktuurifondi vahenditest 60 miljonit eurot Eesti varajase faasi fondifondi asutamiseks. Fondifond investeerib allfondidesse, mis omakorda investeerivad peamiselt Eesti seemne- ja start-up-faasi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seeläbi tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi ettevõtetele.
Järgmisel aastal avanevad energeetikavaldkonnas ühtekuuluvusfondist rahastatavad meetmed, millega toetatakse kaugküttevõrkude ning kaugküttekatlamajade renoveerimist perioodil 2016 - 2023 ühtekokku 71 miljoni euroga. Vahendite targemaks planeerimiseks on juba avatud meede soojusmajanduse arengukavade koostamiseks. Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, parima ekspertiisi kaasamisel, soojusmajanduse tulevikuplaanide koostamisel.
Tuleval aastal avanevad ühtekuuluvusfondist rahastatavad ettevõtlusmeetmed. Toetusi jagatakse ettevõtjatele perioodil 2016-2020 kokku 480 miljonit eurot. Suurimate summadega toetatakse turisminõudluse suurendamist, ettevõttearendust ja ekspordivõimekust.
Elamumajanduse prioriteet on olemasolevate elamute ja hoonete renoveerimine energiasäästlikuks, jätkub ka paljulapseliste perede toetusprogramm, milleks on tuleval aastal eraldatud 3,2 miljonit eurot. Seni on seda toetust saanud üle 2000 paljulapselise perekonna.
