29.04.2016 Reede

Muutunud ärikeskkond ajendab panku oma tegevust kohandama

Eesti pangad on viimastel aastatel oma tegevust üsna palju ümber korraldanud – vähendanud pangaautomaatide ja -kontorite arvu, uuendanud tootevalikut ja muutnud hinnapoliitikat, kirjutab Eesti Panga blogis panga ökonomist Indrek Saapar.

Indrek Saapar, Eesti Panga ökonomist
Indrek Saapar, Eesti Panga ökonomist Foto: Eesti Pank

Kogu turu teenindamise asemel on tähelepanu suunatud kindlamalt piiritletud turusegmentidele. Need muudatused viitavad kohandumisele keskkonnaga, kus kasumi teenimise võimalused on ahenenud.

Krediidiasutuste ärimudelite kasumlikkus on finantssektori toimimise üks võtmeelemente ja ka majanduse käekäigu oluline mõjutaja – võimaldab ju finantssektor majandusideid ellu viia.

Pangandus on üks neist ärivaldkondadest, mis sattus pärast finantskriisi suurtesse raskustesse. Pankade traditsiooniline äritegevus toimib eeldusel, et väljastatud laenude hind ületab hoiustelt makstavat intressi. Finantskriisi järel on aga pangandust jäänud mõjutama kriisist alguse saanud tegurid: nõrk majanduskasv ja madalate intressimäärade keskkond, karmistunud õigusnõuded ning probleemvarade suur osakaal paljudes Euroopa pankades.

Eestis tegutsevad peamiselt Põhjamaade pangad ja nemad talusid finantskriisi võrdlemisi hästi. Eesti turg on olnud pankadele kasumlik, kuid sellest hoolimata ei pruugi tulevik olla lihtne. Rangemate õigusnõuete ja madalate intressimäärade keskkonnaga kohanevad pangad peavad konkurentsis püsimiseks üle vaatama oma senise strateegia ning leidma võimalusi, kuidas tulu teenimist suurendada ja kulusid kokku hoida.

Võiks arvata, et turu väiksuse tõttu ei muuda pangad lähitulevikus oma strateegiat ja jätkavad kasumlikkuse säilitamiseks seniste muudatuste elluviimist: vaadatakse läbi tulustruktuur (suurendatakse teenustasu- või kauplemistulude osakaalu), keskendutakse kasumlikumatele tegevusaladele ja optimeeritakse kulusid. Samal ajal on sellise ärimudeli status quo säilitamine seotud suurte pingutustega: kulude edasise kärpimise võimalused ammenduvad peagi ning suuremate teenustasude õigustamiseks peavad pangad pakkuma kohalikule turule midagi uuenduslikku.

Selle kõrval on Põhjamaade emapankadel veel üks võimalus – kitsendada gruppide geograafilisi tegevuspõhimõtteid. Enne kriisi oli Euroopa Liidu pangandussektoris valdavalt ühinemiste ja laienemiste trend, mis kahandas kümne aasta jooksul krediidiasutuste arvu kolmandiku võrra. Seevastu Põhjamaade pangagrupid keskendusid pärast kriisi lähematele turgudele.

Strateegiate edasisel kujundamisel on võtmesõnaks koduturu määratlus, mille ulatus võib tegevuskeskkonna muutuste ajel veelgi kitseneda ning mõjutada seeläbi ka Eesti pangandusturgu. Siinkohal ei saa välistada ka mõne tegevusliini või kehvemini lõimunud tütarüksuse müüki.

Pankade edasiste võimaluste loetelu pole lõplik, pangad ei tee muudatusi ühetaoliselt ega ühekorraga. Pankade praegune finantsvõimekus on tugev, mis lubab muutusi ellu viia. Kohandumisvõimeline pangandussektor on kasumlik ja see toetab finantsstabiilsust pikemas vaates.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255