Miinimumpalga väiksem tõus pidurdas brutopalga kasvu, kuid tulumaksureform enam kui korvas selle mõju jooksvale netopalgale. Miinimumpalk tõusis sel aastal 6,4%. See kasv on märksa aeglasem kui varasemate aastate 10% lähedane tempo. Selle aasta esimeste kuude jooksul kasvas miinimumpalka teeninud töötajate deklareeritud brutokuupalk aeglasemalt kui mullu keskmiselt. Kui jätta arvestamata eelmisel aastal kehtinud madalapalgaliste tulumaksutagastuse süsteem, mille mõju jooksvas palgastatistikas ei kajastu, siis tähendas maksuvaba tulu suurenemine 500 euroni seda, et miinimumpalga teenijad võitsid kättesaadavas palgas lisaks umbes 18%.
Tulumaksu kahanemisest said töötajad esialgu rohkem kasu kui tööandjad. Kuna töölepingutes on brutopalga summa tavaliselt fikseeritud, on ootuspärane, et maksumäära languse mõjul netopalk suureneb. Pikema aja jooksul võib maksumäära ulatuslik langus vähendada palgaläbirääkimistel kokkulepitud palgatõuse. Selle mõjul aeglustub tööjõukulude kasv tööandjate jaoks. Tööandjad saavad reformist tõenäoliselt siiski vähem osa, sest valitsev tööjõupuudus annab tugevama läbirääkimispositsiooni töötajatele.
Suur palgatõus riigiasutustes suurendab ohtu, et tööjõukulude kasv kiireneb ka erasektoris ning palkade kooskõla tootlikkuse kasvuga halveneb taas. Valitsemissektori palgatõusu tempo püsis kiire, kuigi eelmise aasta ajutised tegurid oleksid pidanud oma mõju kaotama. Esimeses kvartalis kohalike omavalitsuste haldusalas 12%-ni kiirenenud palgakasv peegeldas haridussektori palkade kiiremat kasvu, kuid ka avalikus halduses püsis palgakasv hoogne. Seda võib mõjutada haldusreform, mille raames lõpetati ja sõlmiti palju töölepinguid.
