Eestis jõustus tänavu mitu maksumuudatust. Palku ja makse puudutavad näiteks üksikisiku tulumaksumäära tõus 20 protsendilt 22 protsendile, maksuvaba tulu tõus kuni 700 euroni kuus ja töötasu alammäära tõus 886 euroni kuus.
Tööandja maksukoormus Balti riikides
Leedus tõsteti tulumaksuvaba määra 747 euroni ja miinimumpalka 1038 euroni. Lätis on tulumaksuvaba määr 510 eurot ning tulumaksumäär muudeti kaheastmeliseks: kuni 8775-eurose kuusissetuleku korral on see 25,5 protsenti ja üle 8775-eurose sissetuleku korral 33 protsenti.
Kõige madalam miinimumpalk on Lätis 740 euroga, järgneb Eesti 886 euroga ning kõige kõrgem on see Leedus 1038 euroga. „Kuna Leedus on töötaja ja tööandja makstav maksusumma Läti ja Eestiga võrreldes väga erinev, ei anna brutopalkade võrdlus õiget pilti,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Pärast maksude tasumist saab miinimumpalka teeniv töötaja enim raha kätte Eestis ehk 810 eurot, Leedus on kättesaadav summa 777 eurot ja Lätis endiselt kõige väiksem ehk 623 eurot. „Kuigi Eestis jääb miinimumpalka teenivatele inimestele võrreldes Läti ja Leeduga rohkem raha kätte, ei tähenda see, et Eesti inimeste ostujõud oleks märkimisväärselt suurem kui naabritel, kuna seisame endiselt silmitsi kiire hinnatõusuga,“ selgitas Jääger.
Leedus on palgad enne maksude tasumist kõrgemad, kuna absoluutse suurima osa tööjõumaksudest maksab töötaja ning vaid alla kahe protsendi koormusest jääb tööandja kanda. Eestis on aga vastupidi: suhteliselt suur osa tööjõumaksudest jääb ettevõtja kanda, mis ei mõjuta töötaja netopalka, vaid seda, kui palju maksab ettevõttele sellise töötaja palkamine.
Kui võrrelda tööandja palgafondi sama netopalga põhjal, siis on suurim kulu Läti tööandjatel. Näiteks 1000-eurose netopalga korral on Lätis palgafond 1612,49 eurot, Eestis 1523,42 eurot ja Leedus 1503,22 eurot.
„2024. aasta esimesest kolmanda kvartalini moodustasid tööjõukulud Eesti ettevõtete käibest ligi 14 protsenti, kuid see näitaja oli tegevusalati väga erinev. Tööjõukulud on viimastel aastatel kasvanud, kuna palku tõstetakse ja tööhõive on kõrge, kuid tootlikkus on vähenenud. See halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ märkis Jääger.
