OECD septembris avaldatud raporti järgi on võtmeküsimus, kuidas suudab põllumajandussektor kohaneda muutustega turgudel, üha enam piiratud loodusressurssidega või uute majanduslike võimalustega, toetuste osakaal põllumajandustootjate sissetulekutes on kahanemas, kirjutab põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares põllumajandusministeeriumi maablogis.
Ühel või teisel viisil põllumajandustootjateni jõudvad toetused, mida on 194 miljardit aastas, moodustavad OECD riikides keskmiselt 18% põllumajandustootjate sissetulekutest. Aasta varem oli osakaal veel 19% ning 30 aasta eest ulatus keskmine toetus OECD riikides 37%-ni tootja tuludest.
Euroopa Liidu toetused küündisid mullu 19%-ni tootja sissetulekust, mis ületab veidi OECD keskmist. EL-i liikmetest kuulub OECD-sse 21 riiki.
Hinnanguliselt on OECD riikide põllumeeste tulud avaliku sektori toel keskmiselt ligikaudu 23% kõrgemad, kui need oleksid seda vaid maailmaturu hindade toel, ilma toetusteta. Mõned toetuste liigid moonutavad saaduste hindasid ja selle tulemusena on OECD hinnangul liikmesriikides tootjahinnad ligikaudu 10% kõrgemad maailmaturu hindadest, kirjutab Vares.
Kui Eestis on toetused tootmisest lahti seotud juba 10 aastat, siis OECD riikide toetustest ligi pooled on ikka veel turgu moonutavad – sellised maksed mõjutavad saaduste või sisendite hindu turul. Keskkonna säilitamisele suunatud toetuste osa moodustab aga OECD hinnangul liiga väikese osa kogu meetmete paketist.
OECD hinnangul oleks vaja parandada põllumajandussektori võimekust panustamaks riigi üldisesse majanduskasvu ja tööturu edenemisse või innovaatilisse ärikeskkonda. Põllumajanduspoliitikad peaksid muutuma kooskõlas riigi ülejäänud poliitikatega nagu makromajandus-, kaubandus-, keskkond- ja sotsiaalpoliitikad.
OECD soovituste kohaselt tuleks turule sekkumise asemel toetusi jagada vähem tootmispõhiselt ja rohkem vajadusepõhiselt- stimuleerides tootlikkust ja jätkusuutlikkust. Vältida tuleks toetuste sidumist toomisega, sest see põhjustab kõrgemaid kulusid ja turuhälbeid. Edaspidised reformid peaks kaotama kvoodid.
Efektiivseimad põllumajandustoetused on OECD hinnangul investeeringud haridusse, infrastruktuuri ja põllumajandusteadusesse. Valitsused peaks julgemalt seadma esikohale keskkonda ning ressursside säästlikku kasutamist.
