03.05.2018 Neljapäev
Oettinger eitas struktuuritoetuste suurt ümbermängimist EL-i eelarves
Euroopa Liidu uues eelarves jäävad ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) raames antavate struktuuritoetuste eraldamise põhimõtted suures osas samaks ning ei ole alust karta, et seni toetuste määramise aluseks olnud riikide rikkuse näitajate asemel hakkavad muud parameetrid määravat mõju avaldama.
"Mis puudutab SKT-d ja RKT-d (sisemajanduse kogutoodangu ja rahvuslikku kogutoodangut - BNS), siis vähemalt 80 protsenti määrab see riikidele eraldatavate toetuste suuruse," ütles Euroopa Komisjoni eelarve ja personialiteemade volinik Günther Oettinger eelarvekava tutvustades.
Ülejäänud parameetrid, mille alusel ühtekuuluvuspoliitika toetusi arvestatakse, kajastavad kliimakaitset, tööturgu, rännet, lisas Oettinger Brüsselis peetud pressikonverentsil.
Seega neli kuni kuus kriteeriumi määravad ainult umbes viiendiku ühtekuuluvuspoliitika rahade jaotamise, märkis ta. Volinik rõhutas väjendit "vähemalt 80 protsenti" ning lisas, et praegu määratakse ühtekuuluvuspoliitika toetusi umbes 86 protsendi ulatuses riikide rikkuse taset arvestades.
Eelmisel nädalal tekitas Euroopa Liidu idapoolsetes riikides ärevust ajalehes Financial Times ilmunud artikkel, milles väideti, et uus eelarvekava näeb ette ühtekuuluvuspoliitika toetuste suure ümbersuunamise Ida- ja Kesk-Euroopalt lõunapoolsematele liikmesriikidele nagu Hispaania ja Kreeka, arvestades neid tabanud rändevooge ja majanduskriisi.
Oettingeri sõnul on 2. mail avaldatud uues eelarveettepanekus eraldatud ühtekuuluvuspoliitikale aastateks 2021-2027 kokku 373 miljardit eurot, mille täpsema jaotuse esitab ta koostöös regionaalpoliitika voliniku Corina Crețuga avalikkusele 29. mail.
Eesti saab aastatel 2014–2020 Euroopa Liidu eelarvest ühtekuuluvuspoliitika toetust kokku umbes 3,2 miljardit eurot.
Märksõnad
