"Rahandusministeerium on kevadprognoosis arvestanud esimese kvartali majanduskasvu aeglustumisega, kuid statistikaameti kiirhinnanguga võrreldes väiksemal määral. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi hinnang Eesti majanduskasvule on teiste prognoosijate omadega võrreldes üks pessimistlikumaid," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik BNS-ile.
"Teisipäeval avaldatud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnang võib näidata majanduskasvu väiksemana kui täpsem hinnang. Ainult tootmise meetodil koostatud kiirhinnangust on kindlasti täpsem statistikaameti 9. juunil avaldatav täpsustatud esimese kvartali SKP näitaja, mis arvestab lisaks tootmisele ka tarbimist ja sissetulekuid. Esimese kvartali esialgse majanduskasvu hinnangu põhjal ei ole rahandusministeeriumil kavas üle vaadata aasta majandusprognoosi, samuti ei ole vajadust muuta selle põhjal riigieelarvet," lisas Säälik.
"Seos majanduskasvu ja riigi tulude vahel pole üksühene, kuna SKP muutus on kõige üldisem majandusaktiivsuse näitaja. Vähemalt lühiajaliselt võivad käärid SKP ja eelarvetulu muutuse vahel olla märkimisväärsed," rääkis Säälik.
"Maksude laekumine on tänavu olnud seni hea, kõiki makse on esimese nelja kuu jooksul laekunud eelarves oodatust rohkem. Sealhulgas ületas näiteks juriidilise isiku tulumaksu laekumine aprillis eelarveootust ligikaudu 27 miljoni euro võrra ja sotsiaalmaksu laekumise kasv mullusega võrreldes kiirenes aprillis 9 protsendile. Samuti on seoses odava nafta ja euroga Euroopa Liidu majanduskasvu väljavaated paranenud," sõnas ta.
Statistikaaameti esialgsetel andmetel suurenes Eesti SKP esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta esimeses kvartaliga 1,2 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes esimeses kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti ja kasvas võrreldes 2014. aasta esimese kvartaliga 1,8 protsenti.
