Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Euroopa võlakriisi ja selle mõju üle Eestile esinenud Neivelt rääkis, et sarnaselt varasemate püüetega kriisile reageerida oli ka eelmise nädala Euroopa Liidu (EL) tippkohtumise tulemus ettearvatav, sest oli ju teada, et Suurbritannia on alusleppe muutmisele vastu, kirjutab BNS.

"Ma tahan öelda, et siin ei ole väga palju üllatusi olnud," lausus ta. "Kogu aeg on tehtud midagi, mis on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja. On alahinnatud turu käitumist."

Neivelti hinnangul võib praegu juba julgelt öelda, et kui need trendid kõik täpselt jätkuvad, siis varsti on probleemid Prantsusmaaga ja veidi hiljem ka Saksamaaga.

Neivelt märkis, et põhimõtteliselt võib probleemi jagada kaheks. Esiteks tuleb tema sõnul leida lahendus küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad ning kuidas teha seejuures nii, et pangandus töötaks ja majandus toimiks. "Siia alla ma panen ka eelarvelise tasakaalu saavutamise küsimuse," lausus ta.

Teiseks otsitakse Neivelti sõnul vastust küsimusele, kuidas tulevikus sellise kriisi kordumist vältida.

Rääkides kriisi lahendustest, märkis Neivelt, et esimesena alati räägitakse riigi kulude kärpimisest. "Teine lahendus: öeldakse, et inflatsioon, et inflatsioon kergendab laenu teenindamist ehk reaalintress peab olema negatiivne," rääkis ta, lisades, et demograafilist olukorda arvestades on säästude ostujõu langus suur hoop riikide pensionisüsteemidele.

Kolmanda võimalusena on Neivelti sõnul kõneldud võimu tsentraliseerimisest. "Siia alla käib ka möödunud nädalal palju jutuainet tekitanud suurem kontroll riikide eelarvete üle ja automaatsed trahvid. Samas ei ole põhjust arvata, et võimu tsentraliseerimine piirdub eelmise nädala otsustega. See on alles algus," lausus ta.

Neivelti sõnul ei osata prognoosida, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks õige või kui kaua kriis kestab, kuid lihtsam on ennustada kriisi lõpptulemust. "Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse."

Neivelt rääkis, et Euroopa Liidus vastutab keskpank hinnastabiilsuse eest. "Euroopa Komisjon justkui vastutab Euroopa eest, aga neil ei ole vahendeid, neil ei ole ka tugevat mandaati. Saksamaa ja Prantsusmaa on võtnud kogu raskuse enda kanda, aga nende juhid vastutavad ikkagi omade valijate ees. Hädasti oleks vaja neid, kes vastutavad Euroopa eest ja kellel oleks rahva mandaat ning vajalikud vahendid."

Neivelti sõnul vaidlevad praegu erinevate meetmete üle riigid ja lihtsustatult võib öelda, et osa riike toetab tulude kärpimist ja teine osa suuremat inflatsiooni. "Kui me vaataksime aga eri riikide valijaid, siis oleks pilt palju kirjum. Need, kellel on suured säästud, peaksid olema kärpimise poolt, ja kellel on laenud, peaksid olema inflatsiooni poolt."

Eestist rääkides märkis Neivelt, et riigil ei ole praktiliselt võlgasid, küll aga on suured laenud erasektoril. "Täna võib küsida, kas toetades kärpimist, aga mitte inflatsiooni, me käitume ikka oma valijate huvides," rääkis ta.

"Paljud majandusteadlased ütlevad, et meid ootab ees niinimetatud kaotatud aastakümme. Ehk siis baasstsenaariumiks võiks võtta, et järgmise viie ja rohkema aasta jooksul majandus Euroopas ei kasva, vaid kahaneb. Loodame, et suuremad kollapsid suudetakse ära hoida, aga samas on närvilisust palju. Tõenäoliselt, kui selline stsenaarium käivitub, siis tänu oma madalamale kulubaasile ja paindlikkusele on Eesti positsioon suhteliselt hea," ütles Neivelt.

Kokkuvõttes märkis ta, et ees ootavad väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. "Nagu me kõik teame, looduses jääb ellu mitte kõige suurem ja tugevam, vaid ikka kõige kohanemisvõimelisem. Selles mõttes on Eesti majandus kindlasti üks Euroopa kohanemisvõimelisemaid."

Neivelt lisas, et Eestil tuleks mõelda veel kord, kuidas saavutada rohkem reserve ja suuremat paindlikkust. "Ehk ühelt poolt me justkui oleksime kriisiks valmis, aga kui rääkida teiselt poolt, reservide poole pealt, siis meil on küll riigil reservid, erasektoril on võrreldes Euroopa vanade riikidega väga väikesed reservid."