„Venemaa kehtestatud impordikeeld on ettevõtjatele force majeure (vääramatu jõud – toim), mida nad ei saanud ette näha. 25 eurosenti piimaliitri eest on farmeri jaoks juba kriis. Ettevõtjatel on vaja paindlikkust EL-i toetuste kasutamisel kriisiolukordades ja riigipoolset valmisolekut käivitada meetmed juba sel aastal,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling.
Minister Anne Sullingu sõnul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) Vene kriisi mõjust tulenevalt kavandatud täiendavaid vahendeid eksportööridele eelmise EL-i eelarveperioodi vahenditest. Suurendatakse kontaktreiside, ekspordibuldooserite ja ekspordinõunike mahtu. Samuti hakatakse planeeritust varem pakkuma ekspordipartneri otsingut turgudel, kus EAS-i esindused puuduvad. Seeläbi forsseeritakse riigi poolt ettevõtjate kontaktide loomist välisturgudel.
Sullingu sõnul on oluline, et ettevõtjad näitaksid üles initsiatiivi, et riik saaks omalt poolt aidata. Ekspordil tuleb tema hinnangul keskenduda kõrgemat lisandväärtust loovatele toodetele, mida oleks võimalik müüa otse lõpptarbijale. Sellest tulenevalt peab tegelema ka tootearendusega.
Kõik ekspordi toetamisele suunatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meetmed on avatud ka toiduainetööstusele. EAS-i toetused aga kalandusele ei laiene. Põllumajandussektorit laiemalt toetavad põllumajandusministeeriumi meetmed.
Põllumajandusministeeriumi esindaja sõnul makstakse hetkel maaelu arengukava eelmise perioodi toetusi PRIA-st. EL-i eelarveperioodi 2014-2020 toetused avanevad järgmisel aastal. Põllumajandusministeerium on teinud ka ettepaneku top-up toetuste ehk üleminekutoetuste maksmiseks, aga hetkel on see põhimõtete hindamise ja finantsvahendite planeerimise faasis.
Istungil osalesid veel Eesti Piimaliidu, Saaremaa Piimatööstuse, Eesti Kalaliidu, Saaremaa DeliFood ja Morobell OÜ esindajad.
