Värske riigikontrolli aastaraamat soovitab Eestil reserve suurendada, kuna 2021. aastast algaval eelarveperioodil on oodata toetusraha langust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Palo sõnul on käimasolevas perioodis sellega juba arvestatud.

"Kui hakati planeerima praeguse eelarve perioodi ehk 2014-2020. aastate meetmeid, siis Euroopa Liit andis ülesandeks luua igale toetusele ka [nii-öelda] väljumisstrateegia. See tähendab seda, et käimasolevate toetuste pakkumisel on juba loodud tagavaraplaan juhuks, kui rahastus peaks vähenema," ütles Palo.

Palo sõnul on Euroopa Liidu ja Eesti riigi huvi vähendada otsetoetusi ja suurendada finantsinstrumentide pakkumist. "Riik ei tohi soodustada ettevõtete muutumist toetustest sõltuvaks: see ei ole jätkusuutlik kummagi osapoole jaoks. MKM-i haldusalas tegutsev SA Kredex on hea näide toimivast institutsioonist, mis loob finantsinstrumente ehk pakub ettevõtjatele vajalikke laene, tagatisi ja kindlustustooteid. Isegi kui tagastamatud eurotoetused kahanevad, finantsinstrumendi puhul ohtu ei ole. Kui Kredex laenu annab, siis selle tagasi laekudes saab raha uuesti kasutada," märkis Palo.

"Näiteks üle-eelmisest perioodist on Kredexil alles 60 miljonit eurot, praegusest perioodist jääb arvestuslikult 145 miljonit eurot. Isegi kui Euroopa Liidu rahastus väheneb, siis Kredexil on järgmisel perioodil igal juhul tänasega võrreldes rohkem raha kasutada, sest oleme saanud koguda täiendavaid varusid," lisas minister.

Palo sõnul ei tohi unustada, et Eesti turg on piiratud ja märgatavat kasvu saab tuua ainult eksport. "Eksport on meil ka kasvanud, lausa 9 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Ekspordi kasvu jätkumiseks ja sellest saadava tulu maksimeerimiseks peame aga leidma viise, kuidas tõsta tootlikkust," ütles Palo.

"Tööstussektor annab ligi 70 protsenti Eesti ekspordist. Samas on Eesti tööstuse digitaliseeritus alles umbes poolel teel, jõudmaks Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Mida vähem on tootmisprotsessid digitaliseeritud, seda väiksem on ka tootlikkus, mis tänastes oludes on majanduskasvu peamiseks pudelikaelaks. Esmaspäeval saatsime teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks tööstuspoliitika rohelise raamatu, milles seame eesmärgiks kasvatada 2030. aastaks tööstussektori lisandväärtuse töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisele tasemele," märkis Palo.

Tööstussektoris lisandväärtuse kasvatamine Euroopa Liidu keskmiseni annab praeguste arvutuste põhjal Eesti SKP-sse juurde minimaalselt 7,5 miljardit eurot aastas, millest pool laekuks riigieelarvesse maksutuluna, mis omakorda tähendab avarduvaid võimalusi suunata riigieelarvelisi vahendeid majandusarengu toetamisse. Kui tööstussektori lisandväärtus oleks täna Euroopa Liidu keskmisel tasemel, oleks SKP ligi 3 miljardit eurot ning riigieelarve 1,5 miljardit suurem ehk samas suurusjärgus, kui on igal aastal kasutusel olevad välisvahendid, märkis Palo.