“Üle aasta kestnud ettearvamatute olude taustal toob värske majandusprognoos kosutavaid uudiseid. Kui me end kenasti ja kiirelt vaktsineerime ja korraldus ses osas takistuseks ei osutu, peaks selle aasta teises pooles majandus kiirele kasvule pöörama ning aasta lõpus peaksime jõudma tagasi kriisieelsele tasemele," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Eelarvepuudujääk jääb lähiaastatel varasemalt prognoositust väiksemaks, aga sügavast eelarveaugust väljatulek nõuab pikaajalist pingutust. Ka laenuvajadus on märksa väiksem, kui prognoositi veel sügisel,
lisas rahandusminister.
Eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus kardetust väiksem: 2,9 protsenti. Kahanemine oli kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti majandust toetas lähemate kaubanduspartnerite vastupidavus, samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele 2020. aasta keskmisena Eestis Euroopa Liidu võrdluses kõige leebemad. Suur abi ettevõtetele kriisi alguskuudel oli kevadisest töötasu hüvitisest.
2021. aasta esimeses pooles takistavad majanduse taastumist endiselt tegevus- ja liikumispiirangud. Kui nakkusoht taandub, peaks 2021. aastal taas kasvu näitama kõik tegevusalad peale ehituse ning majanduse kriisieelne tase saavutatakse aasta lõpuks. Kokku on tänavu oodata 2,5% suurust majanduskasvu.
Taastumine saab esialgu olema ebaühtlane, tuginedes eksportivale tööstusele ja arvutiteenustele. Sotsiaalses plaanis on kriitilise tähtsusega välisturismi taastumine, mis jääb prognoosi kohaselt 2022. aastasse, kui majanduse reaalkasv peaks ulatuma juba 4,8% juurde.
Valitsussektori nominaalne eelarvedefitsiit ulatub kriisi süvenemise tõttu sel aastal 6%ni SKPst, mis on samas kehtiva, eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegiaga võrreldes 0,7% SKPst võrra parem tulemus. Maksulaekumisi kasvatavad varasema prognoosiga võrreldes paranenud majanduskeskkond ning pensioni teise samba muudatused, kuluprognoosi kergitavad aga kriisi leevendamiseks koostatud lisaeelarvega ette nähtud lühiajalised toetusmeetmed.
Struktuurne defitsiit jääb samuti kehtiva riigieelarve strateegiaga võrreldes oluliselt väiksemaks, ulatudes prognoositud 6,7% asemel 5,5%ni SKPst. Puudujääk tähendab koos välistoetuste mahu kasvuga majandusele arvestatavat stiimulit. See aitab kriisi negatiivseid majanduslikke mõjusid vähendada. Alates 2022. aastast toimub majanduse hoogsam taastumine, mis võimaldab riigil eelarvestiimulit vähendama hakata.
Sügav eelarvepuudujääk hakkab järgmisest aastast kriisist väljumisel jõuliselt vähenema, kuid nii käesoleva kui ka järgnevate aastate eelarvepositsioon on puudujäägis nii nominaalselt kui struktuurselt.
"Eelarve puudujääk seab piirid maksuraha kasutamisele, aga lähiaastatel on Eestil võimalik investeerida rekordiliselt euroraha uue kasvu ja oluliste muutuste läbi viimise jaoks. Ka tuleb riigieelarve nappe võimalusi kasutada avalikku sektorit tõhusamaks muutvate reformide tegemiseks,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Võlakoormus suureneb sel aastal 21,4%ni SKPst ning jõuab 2025. aastaks 28,8% tasemele SKPst. Võlakoormus kasvab seejuures varasemalt prognoositust aeglasemalt: eelmise aasta septembris hindas rahandusministeerium, et võlakoormus on 2021. aastal 23,6% ning 2024. aastaks üle 30 protsendi SKPst.
Riigikassa negatiivne rahavoog on sel aastal prognoosi järgi 2,36 miljardit eurot, seda on 200 miljonit eurot vähem, kui nähti ette riigieelarve strateegias. Summa hõlmab nii puudujäägi katmist kui juba väljastatud võlakirjade refinantseerimist. Negatiivset rahavoogu rahastatakse prognoosi järgi kolmandiku ulatuses reservide ning kahe kolmandiku ulatuses võlakirjaemissioonide ja uute laenude abil.
Pensioni teise samba muudatused mõjutavad rahandusministeeriumi hinnangul Eesti majandust rohkem eluasemeturu ja vähem eratarbimise kaudu. Prognoosi kohaselt võetakse pensionifondidest välja 1,2 miljardi euro ulatuses pensionisääste. Umbes 300 miljonit eurot sellest läheb eratarbimiskulutuste katteks, sama palju - arvestades ka laenuvõimendust - võib suunduda kinnisvaraturule.
Sel sügisel väljamakstavatelt summadelt prognoosib rahandusministeerium maksulaekumist riigikassasse ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses, mis hõlmab nii otsest tulumaksu kui tarbimisse võetud rahalt arvestatavat käibemaksu.
