Siiski oli geograafiliste piirkondade ja sektorite vaheline erinevus üks suurimaid alates aasta algusest. USA-s domineerisid jätkuvalt suured tarkvara, pooljuhtide ja kestvuskaupade ettevõtted. Euroopas tõusis samuti tehnoloogia sektoritest enim, kuid poliitilised rahutused Prantsusmaal ja Euroopa Keskpanga sõnavõtud aitasid kaasa sellele, et 9 sektorit 11st lõpetas kuu negatiivse tulemusega. Hiina aktsiaindeks omakorda tegi suurenenud poliitiliste riskide tõttu korrektsiooni, langedes tänavusest tipust enam kui 10%.
Võlakirjaturul pöördus meeleolu nii USA kui ka Euroopa intressimäärades. Turuosalised ruttasid järgmise aasta jaanuariks hindama kahte USA Föderaalreservi intressimäära kärbet madalamate inflatsiooninäitajate ja veidi nõrgema tarbimise toel. Samal ajal oli Euroopas, kus investorid olid juuni alguses alanud intressikärpeid juba ammu oodanud, meeleolu muutumas, sest EKP tõstis oma inflatsiooniprognoosi nii 2025. kui ka 2026. aastaks.
Turbulents Prantsusmaal
Tavaliselt on poliitikal finantsturgudele piiratud mõju, kuid juuni oli selles osas erand.
Kõiki üllatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes kuulutas pärast tema parteid europarlamendi valimistel tabanud tagasilööki kiiresti välja üldvalimised. Poliitilist riski hinnati võlaturul kiiresti – Prantsusmaa valitsuse 10 aasta võlakirjade hinnavahe kärises suhteliselt turvaliste Saksamaa võlakirjadega võrreldes 50 baaspunktilt 80 baaspunktile. Samal ajal langes Prantsusmaa peamine aktsiaindeks CAC 40 nädalaga enam kui 7%.
Mis on turgude kartuse taga? Valimiste esimeses voorus võitis paremäärmuslik Rahvuslik Liit üle 33% häältest ja vasakpoolne populistlik liit Uus Rahvarinne 28%. Macroni erakond Taassünd kogus vaid 21% häältest. Eeloleval nädalavahetusel on valimiste teine voor, millel prognoositakse samuti edu Rahvuslikule Liidule. Mõlemalt eesotsas olevalt erakonnalt oodatakse eelarvekulutuste suurendamist, näiteks kas avaliku sektori palkade tõstmise ja eluasemetoetuste suurendamise või pensioniea tõstmise otsuse tühistamise kaudu.
Muutused poliitilisel maastikul tekitavad ebastabiilsust, sest Prantsusmaa eelarve puudujääk oli juba tasemel 5,5% SKPst ning riik sai Euroopa Komisjonilt noomida, ka IMF hoiatab, et riik peaks võlga vähendama. Ehkki Prantsusmaa varad said löögi, on suur tõenäosus, et suundumused pöörduvad – ajalugu pakub mõningaid võrreldavaid juhtumeid.
Paralleel ajaloost
Prantsusmaa 2017. aasta presidendivalimisete ajal makromajanduslikud näitajad paranesid, nagu ka praegu. Marine Le Penil oli reaalne võimalus saada presidendiks, ent pärast seda, kui ta valimiste teises voorus Macronile kaotas ning hirm Prantsusmaa võimaliku EL-ist lahkumise ees lagunes, tõusid Prantsusmaa aktsiad kiiresti ja edestasid Euroopa laiapõhjalist turuindeksit viie kuu jooksul enam kui 4%.
Aeg näitab, kuidas Prantsusmaal läheb, kuid kõige etteaimatavama stsenaariumi kohaselt uue parlamendi, president Macroni ja Euroopa Komisjoni survega eelarvedistsipliinile poliittuulte mõju on pigem positiivne kui negatiivne.
Ülemaailmsete valimiste aastal ei ole poliitilised tegurid seni turge laiemalt küll liiga palju mõjutanud, kuid nii täna toimuvate Briti parlamendivalimistega kui ka vähemalt praegu tasavägisena paistvate USA presidendivalimistega seonduvalt võib oodata suuremat volatiilsust.
