Euroopa pankade turvalisemaks muutmise meetmed tähendavad pankadele täiendavaid kulusid ja sellega pangateenuste hinna tõusu, kirjutab Eesti Pangaliidu ja Swedbanki juhatuse esimees Priit Perens ajalehes Äripäev ilmunud arvamusloos.
Perens viitas kavandatud euroala pankade ühtsele järelevalvele, kriisiabifondidele ja regulatsioonile, mille järgi peavad pankadel alates 2015. aastast olema kohustused, mida saab muuta panga omakapitaliks.
"Kui panganduse reguleerimise plaanid jõustuvad, tegutsevad finantsettevõtted sootuks teistsuguses ärikeskkonnas kui seni," märkis Perens.
Eesti seisukohast on Perensi sõnul Euroopa Keskpangale nii reeglite looja kui ka nende elluviimise kontrollija rolli andmine neutraalne või pigem positiivne. "Meie huvides on toetatavate pankade mõistlik käitumine. See tähendab, et soovime ka teistes riikides praegusest karmimat järelevalvet," ütles Perens. "Eesti pangandusjärelevalve sisulist muutust ei vaja, sest Eesti finantsinspektsioon teeb tööd põhjalikult ja läbipaistvalt."
Samas võib ühe kontrollitasandi lisandumine tähendada Finantsinspektsioonile ja sedakaudu ka Eesti pankadele kulude kasvu.
Kavandatavatest pankade omakapitaliks konverteeritavatest kohustustest rääkides märkis Perens, et see on ilmselt olulisim muudatus. "On kokku leppimata, mis sorti kohustusi vajadusel omakapitaliks keerata tohib. Jutt käib ennekõike võlakirjadest ning hoiustajate raha jääb mängust välja – hoiustajat ei tohikski kohelda samaväärselt investoriga, kes panga võlakirja ostes arvestab riskidega," märkis Perens.
"Et investori jaoks on samuti tegu uue reaalsusega, ootavad nad oma võlakirjadelt suuremat tootlust. See toob aga kaasa raha hinna tõusu kõigile turuosalistele, ka pankade laenuklientidele," kirjutas Perens. "Omaette küsimus on, kuidas õnnestub kehvemini toime tulevatel pankadel süsteemi toimimiseks vajalikke võlakirju müüa või suurdeposiitoreid kaasata."
