Töögrupi esimene ja kõige olulisem ettepanek on rakendada Eesti tööturul kõik tööjõulised inimesed. See näeb ette noorte töötamist takistavate piirangute kõrvaldamist, aga ka töö- ja puhkeaja seaduses ning töölepingu seaduses olevate piirangute vähendamist. Lisaks tahab töögrupp suurendada pensioniea tõstmisega töökäte arvu tööturul ning parandada vanemaealiste stiimuleid tööturul osalemiseks, tugevdada pensionisüsteemi jätkusuutlikkust.
Teine töögrupi ettepanek on luua paremad tingimused välismaise oskustööjõu Eestisse tulekuks. Seetõttu tuleks töögrupi sõnul lihtsustada tööloa andmise poliitikat, suurendades võimalikult antavate töölubade arvu ja vähendades administratiivseid barjääre välismaalaste Eesti tööturule sisenemisel. Tuleb kaasata Eesti tööturule enam Eestisse õppima asunud välisüliõpilasi ning väljaspool Eestit elavaid ja töötavaid eestimaalasi, märkis töögrupp.
Töörühm soovitab muuta Eesti haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks ning tööturu vajadusi rohkem arvestavaks. See eeldab tervikliku arusaama loomist, millistel erialadel on Eestis vaja vähem tööjõudu ja millistel rohkem, et Eesti haridussüsteem saaks majanduskasvu paremini toetada.
Neljas töögrupi ettepanek kätkeb innovatsiooni kui majanduskasvu vedaja prioriteetsemaks muutmist. "Jätkata avaliku sektori teadusarenduse kulude suurendamist vähemalt 1 protsendini SKP-st, teha eelnevalt läbi teaduse inventuur teadmusmajanduse institutsioonide toimimise tõhustamiseks ja nende majanduskasvu panuse suurendamiseks," märgitakse raportis.
Viies soovitus on seada majanduse digitaliseerimine eraldiseisvaks majanduspoliitika eesmärgiks. Selle tarvis tuleks töörühma arvates seade väike ja keskmise (VKE) suurusega ettevõtete digitaliseerimine peamiseks prioriteediks töötleva tööstuse rohelises raamatus. Lisaks luua eraldi meede, mille abil valitakse välja kümme tuleviku projekti töötleva tööstuse VKE-de digitaliseerimise toetamiseks.
Kuues soovitus on kasvatada juhtimiskultuuri nii era- kui ka avalikus sektoris, propageerida ja toetada ettevõtlust ning ettevõtlusega alustamist. "Rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud ja OECD publitseeritud head juhtimistava nii era- kui ka avaliku sektori äriühingutes ja sihtasutustes. Pöörata suurt tähelepanu nõukogude moodustamise heale tavale ja selle protsessi läbipaistvusele," märgib töörühm.
Seitsmenda ettepanekuna näeb töörühm Eesti ärikeskkonna parandamist ning Eesti rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist. Ekspertide sõnul tuleks viia ellu Team Estonia kontseptsioon koos seadusandliku raamistiku loomisega, mis võimaldab suunatud stiimulite ja erandite pakkumise kaudu Eesti atraktiivsust otseste välisinvesteeringute sihtkohana suurendada.
Lisaks tuleb pikaajaliselt ja teadlikult vähendada riigi rolli majanduses, vältides ja kaotades liigset regulatsiooni, kasvatades võimet teenuseid ja tooteid erasektorilt professionaalselt sisse osta ja hallata. Jätkata avaliku sektori töötajate arvu vähendamisega, leidis töörühm.
"Alandada tulumaksumäära regulaarsetelt dividendimaksetelt füüsilise kapitali akumulatsiooni kiirendamiseks ja võimaldada suurtarbijatele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisema hinnaga elektrit pakkuda," soovitas ekspertide grupp.
Peaminister Taavi Rõivase ettepanekul loodud komisjoni kuuluvad Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja. Lisaks osalevad komisjoni töös riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.
