"Turism annab kümnendiku siseriiklikust toodangust ja viiendiku teenuste ekspordist – valitsuse otsus on majanduslanguse ja ekspordi pidurdamise kasuks ning turismisektoris töötava 45 000 inimese kahjuks," ütles Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein pressiteates.
Lahtein lisas, et enamik tegevusvaldkondi puutub turismiga kaasnevate mõjudega kokku ning osades asulates on turism ka ainus elatusallikas, seda eriti äärealadel.
"Suured reisikorraldajad vaatavad regiooni kui tervikut, oleme nüüd kõrgeima käibemaksu määraga riik piirkonnas – ühe oma eelise oleme vabatahtlikult käest andnud," lisas ta.
"Peaminister kõneles korduvalt aruka dialoogi vajadusest, kokkuvõttes jäeti aga arvestamata nii pikaaegsed turismi arengustrateegiad kui põhjalikud mõju-uuringud ning arutati ja kõneldi vaid iseendaga," sõnas peasekretär.
"Keegi peab selle hinnatõusu kinni maksma," sõnas Lahtein ja lisas, et viis protsenti võib tunduda väike kasv, kuid iga väiksemgi hinnamuutus hakkab mõjutama klientide käitumist ja ettevõtjate investeerimisvõimet. "Seda enam, et soome ja vene turistide arv on juba langenud ning kaugematest riikidest pärit turistid pelgavad Ukraina olukorra tõttu meie piirkonda tulla," märkis Lahtein.
Norras ja Poolas on majutusasutuste käibemaksumäär 8 protsenti, Leedus ja Soomes 9 protsenti ning Lätis ja Rootsis 12 protsenti.
Valitsus leppis neljapäeva hilisõhtuni kestnud kabinetinõupidamisel kokku, et majutusteenuste käibemaks tõuseb 2017. aastast 5 protsendipunkti võrra ehk seniselt 9 protsendilt 14 protsendini.
