Nii pidas makroanalüütik Maris Lauri Eesti üheks probleemiks mõttelaiskust ning riskeerimishirmu, mis sisuliselt tähendab samuti, et ettevõtlikkust jääb vajaka.
Ma laiendaks ettevõtlikkuse terminit ka investeerimisele, ehkki õigem termin oleks siin riskivalmidus.
Arengufondi endine majandusekspert Heido Vitsur meenutas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peaökonomisti Olivier Blanchardi eelmisel nädalal öeldud arvamust, et kriisist kosumine võtab aega vähemalt kümme aastat. Kas seda kümmet aastat peaks arvestama praegusest ajast või alates kriisi algusest, on iseküsimus, aga üsna kindel on see, et järgmist buumi, kus näiteks aktsiatesse investeerimine on suhteliselt kindel investeering, annab oodata veel kaua.
Mida siis teha?
Korduvalt kõlasid soovitused investeerida Eestisse, kuid selleks on meil hetkel liiga vähe sobivaid instrumente. Aktsiaid on börsil vähe, riigivõlakirju pole üldse, Eesti-suunalisi investeerimisfonde samuti mitte.
Kristjan Lepik avaldas arvamust, et viie aasta jooksul ehk aastaks 2017 tõuseb Euribor (ilmselt mõtles ta siin pankade pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribori) üle nelja protsendi taseme. Mina küll nii optimistlik/pessimistlik (olenevalt sellest, kas olete laenuvõtja või hoiustaja) ei ole, aga välistada seda muidugi ei saa.
Praegu on intressimäärad ajaloo madalaimal tasemel. Madalale jäävad need ilmselt üsna pikaks ajaks – vähemalt aastaks-paariks või isegi kauemaks. USA Föderaalreserv lubab baasintressi hoida rekordmadalal tasemel ehk vahemikus 0 kuni 0,25% vähemalt 2014. aastani. Euroopa Keskpanga baasintress on küll 0,75%, aga seda ootab ees ilmselt langetamine, ning tõstma hakatakse intressimäära taas ei-tea-millal. See tähendab, et säästmine hoiustesse muutub üha mõttetumaks. Seda eriti siis, kui realiseerub investeerimismessil kõlanud makromajandusekspertide ennustus inflatsiooni kiirenemise kohta.
Mulle tundub, et makromajanduslik olukord tingib vajaduse ka investoreid ja säästjaid olema ettevõtlikumad ehk teisisõnu võtma suuremaid riske kui pelgalt säästude hoiustamine rekordmadalate intressimäärade tingimustes.
Muidugi on ka hoiustamisel oma tähtsus. Ehkki intressimäärad jäävad inflatsioonile alla, on hoiustamine vara väärtuse säilitamise jaoks oluliseks instrumendiks, vara kasvatamiseks on vaja aga riske võtta.
Millistesse varaklassides neid riske tasub võtta, seda peavad otsustama investorid ise. Kahjuks kuulis messil konkreetseid nõuandeid üsna vähe.
Jõuliselt oli börsil esindatud kullamüüja Tavid, aga teised varaklassid olid minu arvates esindatud nõrgalt. Ma ei näinud börsil esinejatelt ühtegi aktsia- ega aktsiaindeksi graafikut. Neid võis muidugi olla, sest paralleelselt toimusid korraga mitmed ettekanded ja kõiki ma ei näinud.
LHV pensionifondide juht Andres Viiseman toonitas, et pensionifondide tasakaal on nihkes, sest välispangad ja nende juhitavad investeerimispangad ei ole huvitatud kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisest. Eesti ettevõtete aktsiatesse soovitas investeerida ka Arco Vara nõukogu liige, erainvestor Arvo Nõges.
Lõpetuseks sobiks siia Heido Vitsuri esitatud vana Peipsi-äärne jutt ikaldusest: „Need, kes ei külvanud, ei saanud midagi; need, kes külvasid, midagi ikka said.“
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
