SKP nominaalkasvu prognoosi, millest sõltuvad riigi maksutulud, langetas Rahandusministeerium käesolevaks aastaks 1,9 protsendipunkti võrra 4,9 protsendile. Tuleva aasta SKP reaalkasv jäi prognoosi alusel 3,5 protsendile, kuid nominaalkasvu tõstis ministeerium 0,4 protsendi võrra 6,9 protsendile.
Tööhõive määra tõusuks prognoosib ministeerium käesoleval aastal 0,2 protsenti ja järgnevaks aastaks 0,3 protsenti, vähendades käesoleva aasta prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra ja tõstes tuleva aasta prognoosi 0,3 protsendipunkti võrra. Töötuse määraks peaks ministeeriumi hinnangul kujunema 7,9 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti vähem kui eelmise aasta prognoosis.
Tarbijahinnaindeksi tänavuseks kasvuks prognoosib ministeerium 1,4 protsenti võrreldes septembris prognoositud 2,7 protsendiga. 2015. aasta tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi langetas ministeerium 0,1 protsendipunkti võrra 2,7 protsendile.
Palga reaalkasvuks ootab ministeerium käesoleval aastal 4,8 protsenti, mida on 1,4 protsendipunkti rohkem kui suvises prognoosis. Palga nominaalkasvu prognoosi ministeerium ei muutnud ja ootab jätkuvalt 6,2-protsendilist nominaalkasvu.
Ekspordi kasvu korrigeeris ministeerium allapoole 3,8 protsendipunkti võrra 2,4 protsendini, samas tuleval aasta ekspordi kasv võiks ulatuda 6 protsendini. Eratarbimise kasv kujuneb prognoosi alusel käesoleval aastal 3,9 protsendi suuruseks, mida on 0,2 protsendi võrra vähem kui suvises prognoosis.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mis ühekordseid meetmeid ei arvesta, on ministeeriumi hinnangul tänavu puudujäägis 0,7 protsendiga SKP-st ehk 135 miljonit eurot, suvises prognoosis ootas ministeerium 0,6-protsendilist puudujääki. Tuleval aastal peaks Eesti valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon olema negatiivne 157 miljoni euro võrra ehk 0,8 protsenti SKP-st.
Peamiseks puudujäägi tekitajaks on ministeeriumi hinnangul keskvalitsus ning defitsiidis on ka kohalikud omavalitsused. 2016. ja 2017. aastal valitsussektori eelarvepuudujääk peaks ministeeriumi hinnangul vähenema ning jõudma 2018. aastaks ülejäägini 0,9 protsenti SKP-st.
Samas valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peaks ministeeriumi hinnangul olema käesoleval aastal ülejäägiga 0,1 protsendiga SKP-st ning järgmisel aastal tasakaalus. 2016. aastaks prognoosib Rahandusministeerium eelarve struktuurset puudujääki 0,4 protsenti SKP-st.
Euroopa Komisjoni viimase prognoosi järgi oli Eesti struktuurne eelarvepositsioon perioodil 2014-2015 puudujäägis – käesoleval aastal -0,1 protsenti SKP-st ja tuleval aastal -0,4 protsenti SKP-st. Eesti Panga viimase prognoosi järgi on struktuurne eelarvepositsioon käesoleval aastal ülejäägis ja järgmisel aastal tasakaalus. Erinevused tulevad Rahandusministeeriumi sõnul SKP lõhe hinnangust ja sellest, millised meetmed võetakse arvesse ühekordsete teguritena.
