Täna heaks kiidetud kriisirahastutel on kaks suurt fookust – esiteks pihtasaanute kosutamine ja teiseks tulevikukindluse parandamine. Saame seda raha kasutada Eesti jaoks oluliste eesmärkide täitmiseks – muuhulgas võtta kasutusele järjest rohkem rohelisi ja digitaalseid lahendusi, et majanduskasv oleks arukas ja aitaks tulevikus paremini valmis olla,
ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Eestil on võimalus kasutada kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,2 miljardit eurot. Ligi 178 miljonit moodustavad sellest kiire kriisiabi REACT-EU vahendid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulemiseks. Selle toel korraldatakse vaktsineerimist, testimist, reovee seire uuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid.
Osa REACT-EU vahendeid läheb majanduse elavdamiseks – näiteks kriisis tugevalt pihta saanud turismisektori toetuseks soovitakse suunata 17,7 miljonit eurot, ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljonit eurot.
Taasterahastu puhul on olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada 24 miljonit eurot, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovatiivsete rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot. Rahandusministri ettepanekul heakskiidetud rahastamiskava sisaldab ka Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.
Investeeringute fookuses on uuenduslikud rohetehnoloogiad ja säästlik transport, tulevikukindel energeetika ning energiasäästlik elamumajandus. Digivaldkonnas on plaanis toetada ettevõtete digitaliseerimist, avalike digiteenuste arendamist ning kvaliteetset internetiühendust kõikjal üle Eesti.
