Eestis on suur hulk ettevõtlusest huvitatud inimesi, kuid vähe jätkusuutlikke ettevõtteid, selgus Arengufondi eestvedamisel valminud globaalse ettevõtlusmonitooringu Eesti raportist.
Kuna veel mõnekümne aasta eest oli ettevõtlus Eestis suisa kuritegelik, on meie ettevõtluskultuur Lääneriikidest veel tunduvalt maas. Seetõttu peame ka leidma rohkem võimalusi, kuidas ettevõtlikkust soodustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Inimesi tuleks rohkem tõmmata ettevõtlusesse, ettevõtlus on tegelikult väga oluline keskkonna osa. Teine asi on see, et olemasolevaid ettevõtteid teha targemalt, et jõuda just tarkuses tegemises Lääne-Euroopale järele. Need on meile kaks ülesannet," sõnas Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik.
Üks idee, kuidas julgustada näiteks oma eluga kindlal järjel olevaid üle 35aastaseid inimesi senisest palgatööst loobuma ja ettevõtlusega alustama, oleks neile ettevõtlusinkubaatori loomine.
"Investorite juurde teha vastavad keskused, kus neil on võimalik oma äriideid arendada, kasvatada ja riskiprobleemi natuke lahendada," lausus Eesti riskikapitali assotsiatsiooni juht Margus Uudam.
Ettevõtlusest huvitatud inimestest Eestis tegelikult puudust ei olegi, kuid probleemi teravik seisneb hoopis selles, et vähe on jätkusuutlikke ettevõtteid. Olukorda parandaks näiteks äritreenerite ja mentorite võrgustiku arendamine.
"Me peaksime tegema nii, et võimalus tuttav ettevõtja leida poleks juhuse asi, vaid süsteemne asi, et kõik inimesed, kellel on ettevõtlusmõte, leiaksid ettevõtja, kellega oma plaane arutada," pakkus välja Arengufondi juht Tõnis Arro.
Kuna tänapäevased alustavad ettevõtted ei jälgi tingimata tavapärase ettevõtluse mudeleid, puudub meil ka arusaam, millist tuge need ettevõtted tegelikult vajavad.
IT-ekspert Andres Kütt märkis, et tihti ei ole neil juriidilist kehandit, nende töösuhted on teistsugused ning nende vajadused kapitali, kontoripinna ja muude tavapäraste ettevõtte atribuutide järele on palju väiksemad kui juba asutatud ettevõttel.
