„Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on väga oluline siht. Kui tahame anda elu headele asjadele, tuleb kõiki soove tasakaalustada. Riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori eelarve olema vähemalt struktuurses tasakaalus, kuid meie oleme ambitsioonikamad ja sihime ülejääki kõigil eelarvestrateegia neljal aastal,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Ühtlasi jõuame järgmisel ja ülejärgmisel aastal ka nominaalse eelarvetasakaalu lähistele.“
Eesti Panga juures tegutsev sõltumatu eelarvenõukogu on riigi eelarvestrateegia kohta sel nädalal kinnitanud, et valitsuse eesmärgid on kooskõlas kestliku riigirahanduse põhimõtetega. „On hea meel tõdeda, et valitsuse eelarvepoliitikat valvav sõltumatu järelevalveorgan on leidnud, et oleme õigel teel,“ ütles Sester.
Eelarvestrateegia esimese aasta kava on 2016. aasta riigieelarve protsessi alus. Strateegiaga kiidab valitsus heaks järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised eesmärgid ning valitsuse prioriteedid koos tegevuste elluviimise rahastamiskavaga valitsemisaladele. Lisaks esitatakse dokumendis majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas riigi tulude prognoos.
Riigi eelarvestrateegia tagab pikema vaate riigi ja valdkondade arengu suunamisel. Eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Riigi eelarvestrateegia on koostatud lähtuvalt valitsuskabineti nõupidamistel tehtud otsustest ja ministeeriumide tagasisidest, arvestades rahandusministeeriumi majandusprognoosiga nähtud võimalusi. Rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide koostöös valmiva riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus.
Valitsussektori eelarve püsib aastatel 2016–2019 struktuurses ülejäägis. Valitsus jätkab aastatel 2016–2019 kestliku eelarvepoliitikaga, seades eesmärgiks valitsussektori eelarve struktuurse ülejäägi. Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarveülejäägi eesmärk on tänavu 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), 2016. ja 2019. aastal 0,6 protsenti SKPst ning 2017.–2018. aastal 0,2 protsenti SKPst. Eesti riigieelarve alusseaduse järgi peab valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema tasakaalus või ülejäägis.
Range fiskaalpoliitika tagab valitsussektori võlakoormuse püsimise madalal tasemel. Tänavu on valitsussektori võlakoormus 10,3 protsenti SKPst, mis langeb 2019. aastaks 8,4 protsendile. Riigieelarve nominaalne ülejääki aastal 2018 moodustab 0,4 protsenti SKPst, mis võimaldab alustada majanduskriisi ajal vähenenud reservide taastamisega.
Tulevaste majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Kriisi ajal vähenenud reservide taastamisega on võimalik alustada 2018. aastal.
Valitsusel on järgmiseks neljaks aastaks viis prioriteeti. Esiteks soovib valitsus tugevdada Eesti julgeolekut, panustades riigikaitsesse vähemalt 2 protsenti SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. Elanike kaitsetahte rakendamiseks kasvatatakse Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arvu 30 000ni.
Teiseks soovib valitsus edendada majanduskasvu ja vähendada tööjõumakse. Tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 2019. aastaks kava kohaselt 33,1 protsendini. Samuti on kavas kasvatada töötajate tootlikkust ja tööhõive määra. Maksukoormus jääb 2014. aasta tasemele ehk ligikaudu 33 protsendile SKPst.
Kolmandaks soovib valitsus parandada madalapalgaliste toimetulekut, vähendades absoluutse vaesuse määra 5,9 protsendini. Toimetulekut parandamiseks peab langema eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osatähtsus 25–64aastaste seas alla 26 protsendi.
Neljandaks soovib valitsus parandada lastega perede toimetulekut ja soodustada laste sündi, nii et kuni 17aastaste laste ja noorte absoluutse vaesuse määr väheneb 7,1 protsendini ja laste arv naise kohta tõuseb 1,67ni.
Viies prioriteet on leevendada ääremaastumist ja reformida riigi- ja kohalikku haldust, nii et tööhõive määr maapiirkondades ei vähene, valitsussektori töötajate osatähtsus tööealiste hulgas ei kasva ja kohalikud omavalitsused oleksid võimekad ja jätkusuutlikud. Selle eesmärgi alla kuulub ka riigiteenistujate arendamine, et olla valmis EL-i eesistumiseks 2018. aastal.
Riik läheb kava järgi üle tekkepõhisele eelarvele aastal 2017 ja tegevuspõhisele eelarvestamisele aastaks 2020. Üleminek parandab riigieelarve läbipaistvust, nii et on selgem, millisteks eesmärkideks riigi raha kasutatakse.
Riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel – täpsustatakse kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane vastavalt muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja valdkondlikus tegevuskeskkonnas.
Eelarvestrateegias esitatakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, valitsuse prioriteedid, tulemusvaldkondade olukorra analüüs, eesmärgid koos mõõdikutega ning peamised poliitikamuudatused ja valitsemisalade rahastamiskava.
Vaata ka:
- Riigi eelarvestrateegia täistekst
- Lisainfo riigi eelarvestrateegia kohta rahandusministeeriumi koduleheküljel
