Investeeringuteks suunati 306,1 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 277,4 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 28,5 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 22,7 protsenti võrreldes eelmise aasta septembri lõpu mahuga, teatas rahandusministeerium.

Käesoleva aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud. Riigiasutuste investeeringute eelarvest on kasutatud 83,8 protsenti.

Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Ülejäänud kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud, kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused, mis moodustavad 50,5 protsenti riigieelarve kuludest, kasvasid kokku 8,8 protsenti ehk 278 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 58,2 miljoni euro võrra ehk 5,1 protsenti. Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 28 miljonit eurot ehk 13 protsenti.

Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 42,6 miljoni euro võrra ehk 12,6 protsenti, millest paljulapselise pere toetuse kasv moodustas 22,1 miljonit eurot ning vanemahüvitise kasv 15,6 miljonit eurot. Sihtfinantseeringut tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 141,8 miljonit eurot ehk 33,8 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga. Toetuste planeeritud ja tegelikud mahud jagunevad kodumaiste ja välismaiste finantseeringute vahel pooleks.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta kümne kuu kuludest 38,9 miljoni euro võrra ehk 3,4 protsenti suurem. Oktoobri lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 72,3 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumine alates 1. juulist toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Tööjõukulud kasvasid 4,1 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega.

Majandamiskulude mahu kasv 2,6 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 13 miljoni euro ehk 15,5 protsendi võrra ja sotsiaalteenustele 11,2 miljoni euro (10,3 protsenti) võrra. Alates juulist on tõusnud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega ka lähetus-, administratiiv- ning ürituste ja näituste korraldamise kulud.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 389,3 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,26 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 847,9 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,6 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 69,7 miljoni euro võrra ehk 5,9 protsenti. Sealhulgas kasvas likviidsusreserv 63 miljoni euro võrra ehk 8 protsenti ja stabiliseerimisreserv 6,6 miljoni euro võrra ehk 1,6 protsenti.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,9 miljardit eurot. 10 kuuga on tulude eelarvest täidetud 77,2 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 73,8 protsenti.

Riigieelarve kulud hõlmavad antud toetusi, tööjõu- ja majandamiskulusid, muid tegevuskulusid, finantskulusid ja investeeringuid. Eelarve sisaldab lisaks 2017. aasta riigieelarve seadusega planeeritud mahtudele ka 2016. aastast avansiliselt ja ministeeriumide põhitaotluste alusel ületoodud vahendeid.

Möödunud aastast toodi kasutamata jäänud vahendeid 2017. aastasse üle 246,2 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 80,5 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot.

Kasutamata vahendeid toodi üle kahes etapis – ministeeriumide avansiliste ja põhitaotluste alusel. Koos põhitaotluste menetlemisega korrigeeriti ministeeriumide kasutamata vahendite jääke ettemaksete ja kohustistega. Korrigeerimised olid vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.

Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel, samas kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine. Eelöeldust tulenevalt on 2016. aasta võrdlusandmeteks võetud tekkepõhised mahud saldoandmike infosüsteemist, mis erinevad eelmisel aastal avalikustatud kassapõhistest mahtudest. 2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad vastuvõetud riigieelarves.

Tekkepõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Kassapõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik kulud selles perioodis, kus tehingu eest makstakse.