Kogukulude kasvu vedajateks olid kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juunis 92 miljoni euro võrra eelneva aasta juuniga võrreldes, jõudes kasvutempoga 10,2 protsenti 991 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid kodumaistest vahenditest finantseeritud investeeringud ja tööjõukulud. Sarnaselt eelnevatele kuudele kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka sotsiaaltoetused ja finantskulud, teatas ministeerium.

"Riigieelarveliste asutuste poolt anti kodumaiseid toetuseid juunis 41,2 miljoni euro eest rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Sealhulgas sotsiaaltoetuseid maksti juunis 27,5 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid. Keskmine vanaduspension kasvas alates 1. aprillist indekseerimise tõttu. Sotsiaaltoetustest vähenes juunis lasterikka pere toetus 5,2 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus," tõi välja rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Kodumaist sihtfinantseerimist kasvatasid tema selgitusel juunis peamiselt ühistranspordi ja raudteetranspordi toetuste tõstmine tegevustoetustest kodumaiseks sihtfinantseerimiseks, süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi müügituludest antud toetused Rail Baltic OÜ-le raudtee arendamiseks ning töötukassale eraldatav töövõimetoetus.

Tegevustoetustest, mille aastane suurenemine oli 4,3 miljonit eurot, kasvasid juunis enim toetused haridusvaldkonnas ja kohalikele omavalitsustele eraldatav toetusfond ning tasandusfond. Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti juunis 3,9 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal, kuna vahendati võrreldes eelneva aastaga rohkem CO2 kvooditulust rahastatavaid investeeringutoetuseid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ning Riigi Kinnisvara AS-ile.

Majandamiskulud vähenesid juunis 6,9 protsenti ehk 6,6 miljonit eurot peamiselt sotsiaalteenuste kulude ja kaitseotstarbeliste kulutuste vähenemise tõttu. Majandamiskuludest vähenesid kulud muudele sotsiaalteenustele sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu.

Tööjõukuludeks kasutati riigieelarvelistes asutustes juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 9,4 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 8 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli juunis õpetajate palgafondi kasv. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1 protsendilt 20 protsendini ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid.

Investeeringute maht kasvas juunis peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste ja Rail Balticu ehitustööde tõttu. Riigieelarvelised asutused juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 22,7 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 33 protsenti.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses kümneaastase võlakirja emissiooni ja Euribori tõusuga. 2024. aasta juuni finantskulud olid 14 miljoni euro võrra ehk 68 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.

Edasiantud maksutulud suurenesid mais 27,1 miljoni euro võrra peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja keskkonnatasude tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.