Riigiasutused kasutasid riigieelarvega ette nähtud kaheksa kuuga kuludeks ja investeeringuteks 344 miljonit eurot ehk 6,4 protsenti rohkem kui mullu augusti lõpuks. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule, kulude suurenemine on peamiselt seotud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. Riigi kaheksa kuu tulud olid 395,5 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti suuremad kui aasta varem, teatas rahandusministeerium.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta kaheksa kuu kuludest 29,7 miljoni euro võrra ehk 3,4 protsenti suurem. Augusti lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 56,4 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine alates 1. juulist toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise. 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Tööjõukulud kasvasid 3,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. Käesoleva aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega.

Majandamiskulude mahu kasv 2,8 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 11,2 miljoni euro võrra ja sotsiaalteenustele 9,7 miljoni euro võrra. Samuti on võrreldes eelmise aasta kaheksa kuuga kasvanud riigiasutuste kulud nii pika- kui lühiajalisteks lähetusteks 5,5 miljonit eurot ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 5 miljonit eurot. Alates juulist on tõusnud seoses eesistumisega lisaks loetletutele ka administratiivkulud ning ürituste korraldamise kulud.

Investeeringuteks suunati 234,9 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 206,6 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 28,2 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 23,1 protsenti võrreldes eelmise aasta augusti lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud. Riigiasutuste investeeringute eelarvest kasutati kaheksa kuuga 62,5 protsenti.

Kuludest vähenesid finantskulud. Kõik teised kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud, kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused, mis moodustavad riigieelarve kuludest poole, kasvasid kokku 5,4 protsenti ehk 138,8 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 47,7 miljoni euro võrra. Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 16,6 miljonit eurot. Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 17,1 miljoni euro võrra, millest 13,6 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puudega inimeste ja nende hooldajate toetus 1,8 miljoni euro võrra. Aastaga on kahanenud riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 10,1 miljonit eurot. Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 53,2 miljonit eurot rohkem kui mullu sama ajaga. Kaks kolmandikku kasvust tuleb kodumaistest toetusest, üks kolmandik välisvahenditest antud toetuste mahust.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 266,9 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.-2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,24 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 830,3 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,7 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 52,2 miljoni euro võrra, sealhulgas likviidsusreserv kasvas 45,4 miljoni euro ja stabiliseerimisreserv 6,8 miljoni euro võrra.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,90 miljardit eurot. Kaheksa kuuga on tulude eelarvest täidetud 61 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 58 protsenti.

Möödunud aastast toodi kasutamata jäänud vahendeid 2017. aastasse üle 243,2 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 78,4 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot.