Riigikogu kiitis 12. detsember heaks 2013. aasta riigieelarve, milles plaanitavad kulud on 7,7 miljardit eurot ja prognoositavad tulud 7,5 miljardit eurot. Eelarve tulude maht kasvab kooskõlas majanduse stabiilse arenguga järgmisel aastal 2,2 protsenti ning kulud suurenevad 1,1 protsenti.
Järgmise aasta eelarves on olulisel kohal sotsiaalse turvalisuse suurendamine – kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. Suurenevad ka valitsemisalade palgafondid 4,4 protsenti, mille jaotuse ametiasutuste vahel otsustab iga minister.
Valitsussektori investeeringute maht püsib kõrge, kuid jääb sellele aastale alla seoses heitmekvootide müügi tulu arvelt tehtud investeeringutega. Järgmisel aastal on investeeringute maht kokku 923,5 miljonit eurot. Alla poole investeeringutest teeb valitsussektor järgmisel aastal välistoetustest, suuremad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga.
Valitsussektori eelarve püsib tasakaalu lähedal, kuid on prognoosi järgi ajutiselt veel 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis. Struktuurselt on järgmisel aastal eelarvepositsioon juba ülejäägis 0,1 protsendiga SKPst. Järgmise aasta eelarvega püsib Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Prognoositav võlakoormus on 12 protsenti SKPst, millest EFSFi mõju on 4,3 protsenti. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
