Riigikontrolli hinnangul ei taga riigi toetusel uute põlevkivielektrijaamade ehitamine Eestile avatud turu tingimustel energiajulgeolekut ega taskukohast elektrihinda tarbijatele ning hoopis olulisem on elektriühenduste loomine naaberriikidega, elektrivõrkude arendamine, vananenud tootmisvõimsuste asendamine konkurentsivõimelistega ja energiasäästmise suurendamine.
Riigikontroll kritiseerib Eesti elektriga varustamise teemalises auditis valitsuse poliitikat toetada uute põlevikivielektrijaamde ehitamist, selleks et energiajulgeoleku ja soodsa elektrihinna tagamiseks toota Eestis vähemalt sama palju elektrit, kui siin tarbitakse.
Varustuskindlus avatud turu tingimustes ei sõltu siiski ainult kodumaise elektritootmise võimsuse olemasolust, vaid ka sellest, et kogu Balti- ja Põhjamaade turupiirkonnas on piisav tootmisvõimsus ja elektriühendused, märgitakse aruandes.
Pärast elektrituru täielikku avamist 2013. aastal ning elektrikaabli Estlink 2 valmimist 2014. aastal on Eestis toodetud elekter kogu turupiirkonna käsutuses ning samamoodi saab Eesti elektrit kogu turupiirkonnast. Avatud turul kujuneb ka elektri hind ja põlevkivielektrit ei saa osta turuhinnast madalamalt.
Riigikontroll toob välja, et Eesti täidab praeguste prognooside järgi eesmärgi, et aastaks 2020 on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 25 protsenti lõpptarbimisest, ka ilma Narva Elektrijaamade põlevkivikateldes biomassi põletamiseta. Sellest hoolimata on valitsus põlevkivikatlas puidu põletamise toetamist põhjendanud vajadusega täita võimalikult lihtsalt ja odavalt Eesti taastuvenergia kasutamise eesmärk.
"Kuna soojuselektrijaama kasutegur on võrreldes tõhusate koostootmisjaamadega väike, on riik põlevkivi ja biomassi koospõletamise toetamisega soodustanud pigem biomassi ebaefektiivset kasutamist ning pole mõelnud pikas perspektiivis süsinikuheitmete vähendamise peale," kritiseerib riigikontroll.
Samas on Eesti Euroopa Liidu (EL) liikmesriigina seadnud eesmärgiks vähendada energiatootmise süsinikdioksiidiheitmeid 2050. aastaks vähemalt 93 protsendi võrra. "See eeldab põhimõttelisi muudatusi elektritootmise tehnoloogias," märgib riigikontroll.
Kuna riik toetab suurima potentsiaaliga taastuvate energiaallikate arendamiseks vajalike suuremahuliste elektrivõrkudesse investeeringute asemel endiselt põlevkivi tehnoloogia arendamist, siis ei selgu praegu kuidas riik kavatseb selle eesmärgi saavutada.
Riigikontroll märgib ka, et kui EL-i heitmekaubanduse kvoodi hind tõuseb, väheneb põlevkivi kasutavate elektrijaamade konkurentsivõime oluliselt. Lisaks tuleb põlevkivielektri tootmise jätkamisel arvestada vältimatult kaasneva suure negatiivse keskkonnamõjuga ja neid kahjusid maksab riik kinni veel aastakümbeid peale tootmise lõpetamist.
"Aastakümnetepikkune põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on oluliselt kahjustanud Ida-Virumaa looduskeskkonda, pinna- ja põhjavett, tekitanud miljonites tonnides jäätmeid ja õhusaastet ning rikkunud maastikupilti," selgitab riigikontroll.
Riigikontrolli sõnul hakkab elektrituru avanedes elektrienergia hind kujunema konkurentsis teiste tootjatega ning kaob senine põhjendus põlevkivielektri tootmise otseseks või kaudseks soodustamiseks. Kaudselt toetab riik põlevkivielektri tootmist seeläbi, et selle hinnas ei kajastu kõik tootmisega kaasnevad kulud: põlevkivienergeetikaga seotud keskkonnatasud on teiste keskkonnatasudega võrreldes madalamad, süsinikdioksiidikvoodi hind on võrreldes tekitatud keskkonnakahjuga väike ning erinevalt teistest ettevõtetest ei pea elektritootjad maksma ka süsinikdioksiidi saastetasu.
Lisaks on riiklikult reguleeritud põlevkivi hind riigikontrolli arvates väiksem selle tegelikust väärtusest.
Otsese toetusena on riik eraldanud elektritootjatele tasuta süsinikdioksiidikvooti, näiteks Eesti Energiale eraldati perioodil 2008–2012 kvooti väärtuses 680 miljonit eurot. Samal perioodil on riik maksnud toetust põlevkivikateldes biomassi põletamise eest vähemalt 51 miljonit eurot ning põlevkivituha ohutumaks ladestamiseks üheksa miljonit eurot.
"Seega on riik põlevkivielektri tootmist toetanud aastas keskmiselt 148 miljoni euroga, samas kui taastuvatest allikatest elektri tootmist on toetatud aastas keskmiselt 34 miljoni euroga," märgitakse aruandes. "Paljuski nende soodustuste tõttu on Eesti praegune elektrihind üks madalaimaid Euroopa Liidus."
Lõpetuseks soovitab riigikontroll valitsusel plaanida Eesti elektrimajandust pikemalt kui vaid kümneks aastaks, nagu seni on tehtud. "Et elektriga varustamine ümber kujundada, on vaja teha suuri investeeringuid elektri tootmise ja ülekandmise uuendamisse," seisab aruandes.
Pikaajaliste plaanide puudumise tõttu pole riigikontrolli hinnangul praegu ka teada, kust saab Eesti elektrit 25–30 aasta pärast, kui suurem osa põlevkivielektrijaamade plokke on amortiseerumise ja keskkonnanõuetele mittevastavuse tõttu suletud.
