Lisaks jagati riigikontrolli teatel laene, mille põhjendatuses oli finantskomiteel kahtlusi. Nii ei olnud Kredexis üksmeelt näiteks Porto Franco ja Nordica laenukõlblikkuse suhtes, sest Porto Franco puhul tekitas laiendatud finantskomitee silmis küsimusi meetme tingimustele vastavus ja Nordica puhul pidas komitee laenu riskantseks. Kredexi nõukogus kiideti aga ka need laenuprojektid heaks.
Riigikontrolli hinnangul oli Kredexi töökorraldus loonud laenuotsusteks vajaliku info kogumisel eeldused laenutaotlejate võrdseks kohtlemiseks ja laenutaotluste menetluste põhiasjades järgis sihtasutus oma sisemisi töökordi. Kuigi laenumeetme tingimusi muudeti 2020. aasta jooksul korduvalt, oli ühesuguste tingimuste korral esitatud taotluste menetlus üldjoontes ühetaoline.
Probleemseks kohaks oli ebaühtlane praktika pankadest laenu mittesaamise tõendamisel ning selliste laenutaotluste menetlusse võtmine, millel puudusid nõutud lisad. Auditi käigus selgus, et ettevõtted on tõendanud pankadest laenu mittesaamist – üht olulist eeltingimust Kredexi laenu saamiseks – erineval moel.
Kui Alexela Varahaldus esitas keelduva seisukoha viielt, siis Nordica vaid ühelt pangalt.
"Kuna mõned ettevõtted hakkasid pankade hinnanguid koguma alles pärast taotluse esitamist, jääb mulje, et selline eeltingimus muutus pigem vormitäiteks," ütles riigikontrolör Janar Holm pressiteates.
Riigikontroll leiab, et avaliku raha jagamisel tuleb menetluse läbipaistvuse huvides täita haldusmenetluse põhimõtteid. See tähendab, et keelduvad laenuotsused vajavad üksikasjalikku põhjendamist. Meetme tingimustele mittevastavuse tõttu jättis Kredex rahuldamata nelja ettevõtte taotlused summas 112 miljonit eurot.
Taotluse rahuldamata jätmisest teavitati ettevõtteid vaid e-kirjaga ega vormistatud nõuetekohast haldusakti, millest oleks selgunud näiteks kaalutlused, miks ei ole projekt riiklikult oluline, millistele tingimustele ettevõte või projekt täpselt ei vastanud ning millised on võimalused otsus vaidlustada.
Laenumeetme tingimustes nõuti sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi, mis pidi aitama kõige paremini hinnata projekti riiklikku olulisust.
Paraku oli Kredexi aktsepteeritud analüüside detailsusaste erinev, ehkki just sotsiaalmajandusliku mõju analüüs on vahendiks, mis aitab kõige paremini hinnata projekti riiklikku olulisust,
leidis Holm.
Riigikontroll toob välja, et laenu tagatiseks oli üldjuhul hüpoteek, kuid Magnetic MRO 10 miljoni eurost laenu tagab kommertspant ettevõtte varale ning emaettevõtte garantii. Nordica 8 miljoni eurost laenu tagab üksnes kommertspant. Riigikontroll juhib tähelepanu, et kommertspandi riskitaset on Kredexi eksperdid ise hinnanud suureks.
Riiklikult oluliste projektide laenumeetmesse laekus 2020. aastal kokku 15 taotlust 13 ettevõttelt summas 538 miljonit eurot. Taotlusi menetles Kredex, kuid projektide riikliku olulisuse kohta tegi otsuseid valitsus.
Laenu sai viis ettevõtet summas 208,4 miljonit eurot – Tallink Grupp sai 100 miljonit, Alexela Varahaldus 51 miljonit, Porto Franco 39,4 miljonit, Magnetic MRO 10 miljonit ja Nordic Aviation Group 8 miljonit eurot. Lepingujärgsest eelarvest kasutati ära seega 79 protsenti.
Positiivse eelhinnangu projekti riikliku olulisuse kohta sai valitsuselt ka Sinrob OÜ taotlus summas 14 miljonit eurot, mis on plaanis menetleda lõpuni 2021. aastal Kredexi muude kriisimeetmete raames.
Riiklikult oluliste projektide laenumeede oli üks valitsuse 2020. aasta kevadel algatatud meetmetest, millega koroonapandeemiaga kaasnenud majandusmõjusid leevendada. Meetme eelarve oli 265 miljonit eurot ja meetme elluviimine lõppes 31. detsembril.
Riigikontroll analüüsis taotluste menetlust Kredexi tasandil ja hindas, kas töökorraldus aitas tagada taotlejate võrdset kohtlemist ja menetluse läbipaistvust. Seda, mis võis mõjutada otsuseid väljaspool Kredexit, riigikontroll ei analüüsinud.
