Riigikontrolör Mihkel Oviir andis esmaspäeval riigikogu esimehele Ene Ergmale üle riigikontrolli 2011. aasta ülevaate, mis märgib, et valitsus ei hinda küllaldaselt oma senise tegevuse tulemusi ega võta reformide elluviimise ja eesmärkide saavutamise vajadust riigieelarve koostamisel üldjuhul arvesse.
Riigikontroll märgib, et valitsus on koostanud ligemale sada arengukava, kuhu on kirja pannud, milliseid muutusi nad ühiskonnas näha soovivad, samas ei mängi arengukavad riigijuhtimisel mingit rolli, "nendega ei arvestata ei raha jagamisel, ega otsuste langetamisel." Arengukavad kirjeldavad küll valdkondade jätkusuutliku arengu riske asjakohaselt, ent praktilises elus ei suuna valitsus ministeeriume probleemide lahendamiseks vajalikule koostööle piisavalt.
Kuigi probleemide lahendamine ja reformide elluviimine nõuab ühist pingutust, pole valitsus riigikontrolli hinnangul ministeeriume piisavalt koostööle suunanud. "Riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes," märkis Oviir.
Ühiskondlikult oluliste eesmärkide saavutamine ja reformide elluviimine nõuab üldjuhul mitme ministeeriumi koostööd, kuid ministeeriumid vastasid riigikontrollile, et üleriigilised kavad, nagu konkurentsivõime kava Eesti 2020 või riigi eelarvestrateegia, neid sisulisele koostööle enamasti ei too. Rohkem kui üht ministeeriumi hõlmavate arengukavade ja riigi eelarvestrateegia koostamisel planeeritud ühistegevused jäävad ministeeriumide hinnangul peamiselt paberile, rahastamist ja valitsemisala juhtimist mõjutab kavandatud koostöö üsna vähe.
"Näiteks ütles keskkonnaministeerium, et kasvuhoonegaaside emissiooni näitaja on küll üleriigilises konkurentsivõime kavas Eesti 2020, kuid selle näitaja arengut pole seni riigis terviklikult juhitud. Paljud kasvuhoonegaase mõjutavad meetmed asuvad teistes valitsemisalades ja kasvuhoonegaasidega toimuv on pigem kõrvalmõju kui juhitud ja eesmärgipärane tegevus," märgib riigikontroll ülevaates.
Ka teiste ministeeriumide hinnangutest nähtub, et keskendutakse enda valitsemisala meetmete elluviimisele, kuid koosplaneerimist või valitsuse kui terviku tegevuse tulemuste väljaselgitamist toimub vähe. Auditi käigus leidsid kõik auditeeritud ministeeriumid, et omavahelist koostööd peaks parandama.
"Nii valitsebki olukord, kus näitajad valitsuse tegevuse hindamiseks on küll seatud ja üldjuhul on need ka asjakohased, kuid kuidas näitajad valitsuse tegevuse tulemusena muutunud on, pole teada," märgib Oviir.
Kui 2013. aasta eelarve koostamise juhendis ütleb rahandusministeerium, et hoolimata piirsummadepõhisest arvestamisest ei tohi tegemata jääda olulised reformid, siis riigikontrollile vastasid ministeeriumid nii, et seni pole rahastamisotsuste mõju ühiskonna jaoks oluliste eesmärkide saavutamisele hinnatud. Auditeeritud viiest ministeeriumist neli leidsid, et sisulises mõttes eelarveläbirääkimisi ei toimu.
Riigikontroll vaatas läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi 2011. aasta riigieelarve koostamise taotlused, samuti rahandusministeeriumis läbirääkimisteks koostatud materjalid, kus on fikseeritud mõlema poole lisataotluste argumendid. Nimetatud viis ministeeriumi taotlesid lisaraha kokku rohkem kui 200 miljonit eurot, kuid vaid kahel juhul viidati arengukavale või toodi välja, mida tähendab lisaraha andmine või andmata jätmine eesmärkide saavutamisele.
Samuti leidis riigikontroll, et mitmes ministeeriumis on murekoht oma tegevuse mõju väljaselgitamine. "Riigi arengu seisukohalt kaheksa väga olulise näitaja analüüsist selgus, et ühegi puhul polnud valitsusel täpsemat teadmist, milline oli riigi tegevuse mõju eesmärgi saavutamisele. Oma tegevuse tulemuslikkuse hindamine seisneb peamiselt projektide, toetuste ja investeeringute vahetute tagajärgede väljaselgitamises," märgib riigikontroll.
Seni pole valitsus riigikontrolli hinnangul ei arengukavade koostamise ega eelarvestamise kaudu ministeeriume oma tegevuse mõju hindamisele motiveerinud. Samas kulutatakse arengukavade koostamise, ülevaatamise ja nende kohta aruandmise peale märkimisväärselt raha ja aega.
Riigikontroll leiab, et vaja on riigikogu ja valitsuse selget seisukohta, millist infot nad riigi arengueesmärkide juhtimiseks vajavad. "See tähendab otsustamist, kas võtta eesmärgiks riigi tegevuse mõjude ulatuslikum hindamine ja tulemuste kasutamine juhtimisotsuste langetamisel või vähendada strateegilise planeerimise süsteemi ülalpidamisega kaasnevat halduskoormust ning kulusid," märgib riigikontroll. Selleks tuleb välja selgitada, millises ulatuses on mõistlik mõjude hindamist riigijuhtimisega siduda, milline on ministeeriumide arvamus ja valmisolek.
Riigikontroll märgib aastaülevaates, et mõtlemise muutuseks otsuste tegemiste juures pole liialt palju aega. "Aastaks 2020 on Eestis valitsuse enda andmetel ligikaudu 65 000 tööealist elanikku vähem kui praegu, kümme aastat hiljem juba 107 000 vähem, pensioniealisi on seevastu rohkem. Me ei tea, kaua võime loota Euroopa Liidu abirahale või mida Euroopa võlakriis meile kaasa toob. See võib kõlada retooriliselt, aga me peame kiirustama oma riigi valmisehitamisega, vajalike reformide elluviimisega, " kirjutas Oviir.
Riigikontrolli traditsiooniline aastaülevaade kutsub teadvustama Eesti olukorda ja mõtlema, kuidas heitliku maailmamajanduse ja vähenevate töökäte tingimustes pidada riiki, mis pakub kodanikele pikaajaliselt kvaliteetseid teenuseid.
