Riik soovib uuel Euroopa Liidu (EL) finantsperioodil liikuda toetuspoliitikalt finantsinstrumentide kasutamise suunas, kuna nii saab riigi hinnangul toetada suuremat hulka kasusaajaid ja sellega suurendada toetuste efektiivsemat kasutamist.
Neljapäeval esitles uuringufirma PricewaterhouseCoopersi (PWC) rahandusministeeriumis uuringut, mis kaardistas kohti, kus finantsinstrumente kasutada saaks. Finantsinstrumendid on laenud, käendus, garantii, omakapitali investeeringud ja projekti võlakirjad, mida saab vajadusel toetusega kombineerida.
Need võimaldavad eelkõige euroraha taaskasutada ja võimenda riigi toel tehtavaid investeeringuid erasektorit kaasates, aidata kaasa kohaliku finantsturu arendamisele ning panustada euroraha mõistlikule kasutamisele, selgitas rahandusministeerium.
"Finantsinstrumendid on võimalus raha korduvkasutuseks ning valmistumiseks aegadeks, mil jõuame Euroopa keskmisele jõukusele lähedale. Nad moonutavad turgu toetustest oluliselt vähem ning suurendavad toetuse saaja vastutust," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
"Juba pärast 2020. aastaga lõppevat EL-i eelarveperioodi ei pruugi me olla enam neto-rahasaajate hulgas, kuid ringlev toetusraha ja selle võimendus võiks kulusid edasi katta," lisas minister.
Eestis on euroraha taotlemiseks üle saja meetme, siiani on neist kuues kasutatud finantsinstrumente tagastamatu toetuse asemel. Näiteks Kredexi korterelamute renoveerimislaen ning ettevõtlusele antud laenud ja käendused.
Kokku on finantsinstrumentide osakaal 3,7 protsenti struktuuritoetustest.
Samas ei piirdu nende kasutamise võimalus pelgalt ettevõtlusega. Kokku kaardistas ja kirjeldas PWC uuring 34 finantsinstrumenti nelja sihtgrupi lõikes - eraisikud, erasektor, kolmas sektor ja avalik sektor.
Uuringust selgus, et finantsinstrumente oleks võimalik muuhulgas pakkuda ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, teadusasutustele, sotsiaalsetele ettevõtetele, töötutele, tudengitele ja teistele mõeldud toetustele täiendavalt või isegi mõne meetme puhul asendada tagastamatud toetused laenu, tagatise ja omakapitali investeeringutega.
Finantsinstrumentide rakendamisel tuleb uuringufirma hinnangul arvestada, et need on oma ülesehituselt keerukamad kui lihtsalt toetuste jagamine. "Vastav teadmine tuleb koondada piiratud hulka kõrge professionaalsusega rakendusüksustesse, mis tagaks ka protsessi ladusama kulgemise," selgitas PWC Advisorsi juht Teet Tender.
Lisaks peaks riik tema hinnangul püüdlema väiksema bürokraatia poole, et mitte kulutada liiga palju ressursse eurorahade administreerimisele.
Rahandusministeeriumi tellimusel AS PricewaterhouseCoopers Advisorsi tehtud uuring on üks osa Eesti ettevalmistustest järgmise euroraha perioodi tulemuslikuks elluviimiseks. Uuringu abil soovib ministeerium töötada välja finantsinstrumendid, mis aitaksid Eestis ellu viia EL-i vahendite kasutamise eesmärke ning tagada kasutamise jätkusuutlikkus.
