Senise riigieelarve strateegia ja riigieelarve eraldi koostamise asemel,võiks ministeeriumi ettepanekul tulevikus jätkata vaid nelja-aastase riigieelarve koostamisega. Nelja-aastast eelarvet täiendatakse ettepaneku kohaselt igal aastal ühe aasta võrra ja esimene nelja-aastane eelarve koostataks 2019. aastal aastateks 2020-2023.
Uue nelja-aastase eelarve annaks valitsus rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt riigikogule üle edaspidi juba kevadel, mis kiidab selle heaks hiljemalt aasta lõpuks. Kuna valitsus teeb enamuse eelarvepoliitilisi valikuid juba praegu kevadel, siis võimaldaks lahendus anda rahandusministeeriumi hinnangul riigikogule täiendava aja eelarve menetlemiseks.
Pikaajalisem eelarve eeldab detailsuse vähendamist sarnasemaks tänase eelarvestrateegiaga. Riigieelarve seletuskiri hakkab sisaldama infot, mis praegusel hetkel kajastub kahes dokumendis – riigi eelarvestrateegia dokumendis ja riigieelarve seaduse seletuskirjas. Näiteks lisandub vastavalt riigikogu soovile investeeringutest parema ülevaate andmiseks nelja-aastase eelarve seletuskirja ülevaade järgmise nelja-aasta jooksul kavandatavatest investeeringutest sarnaselt varasema riikliku investeeringute programmiga.
Rahandusministeerium eelarveseaduse muudatused annaksid ka valitsusele võimaluse analoogselt teiste põhiseaduslike institutsioonidega õigus juhtida oma sisemist eelarvet. See tähendab anda valitsusele õigus muuta valitsemisalade vahelist eelarvejaotust juhul, kui see ei muuda riigikogu kinnitatud valdkondliku jaotust. Kulude jaotuse ja muudatused valitsemisalade vahel otsustab valitsus eelarve liigendusega.
Samuti võiks rahandusministeeriumi hinnangul edaspidi koostada riigieelarve sama ülesehitusega kui valitsusprogramm. Tegemist oleks ulatusliku muudatusega senises praktikas ja selle elluviimine eeldab põhjalikku eeltööd finantsandmete kogumisel ja andmebaaside haldamisel.
Samas eelnõus teeb rahandusministeerium ka ettepaneku, mille alusel oleks tulevikus võimalik koostada riigieelarveid, mis oleksid kuni 0,5 protsendiga SKP-st miinuses.
Uue koalitsiooni tegevuskava näeb ette, et tulevikus on võimalik eelnevate aastate riigieelarve strukturaalne ülejääk muundada järgnevate aastate strukturaalseks puudujäägiks. Kehtiv riigieelarve baasseadus sellist lähenemist ei võimalda, mistõttu näeb uue valitsusliidu tegevuskava ette seaduse muutmist.
"[2017.] aasta riigieelarve on struktuurses ülejäägis, nagu kevadel riigieelarve strateegiat tehes kokku lepiti ja riigikogule esitati. Minu eesmärk rahandusministrina on, et Eesti riigi rahandus oleks heas korras ja meie eelarvepoliitika vastaks Euroopa reeglitele," ütles Sester detsembri keskel BNS-ile.
Rahandusministeeriumi ettepanekute kohaselt võiks tulevikus lubada varasemate aastate struktuurse ülejäägi kasutamist riigieelarve puudujäägi katteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st. Arvestust alustatakse 2014. aastast ja tekkinud aastased üle- või puudujäägid liidetakse kokku.
Möödunud aasta lõpu seis fikseeritakse jooksva aasta kevadel ning järgnevas eelarveprotsessis seda ei muudeta. Struktuurse eelarvepositsiooni hinnangud võivad tagantjärgi muutuda suures ulatuses, mistõttu nendega arvestamine muudaks eelarvepoliitika liialt hüplikuks. Muudatuse eesmärk on liikuda kumuleeruva eelarvetasakaalu suunas, tasandades nii tekkinud ülejääke kui ka puudujääke.
Praegu kehtiv seadus näeb ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.
Eesti Pank märkis detsembri keskel avaldatud majandusprognoosis, et valitsemissektori eelarve püsib järgmisel kolmel aastal tõenäoliselt puudujäägis. Struktuurseks tasakaaluks hindab keskpank 2017. aastal -0,3 protsenti ja 2018. aastal -0,5 protsenti.
