Eriti oluline on hinnata uusi äripartnereid, kelle taust on teadmata ja ettevõtet juhtivad isikud tundmatud. Jättes kõrvale organiseeritud kuritegevuse, kus kriminaalse tulu teenimine kopeerib kõiki tavaäris kasutatavaid mehhanisme, annavad avalikud allikad palju infot kõikide ettevõttes toimunud muutuste kohta, millest saab äripartneri oleviku ja tuleviku kohta nii mõndagi järeldada. Aga kõigepealt natuke praktikast.
Masu ajal oli üsna tavapärane, et ettevõte, kes sattus märkimisväärsetesse majandusraskustesse, kuid ei kavatsenud turult lahkuda, vahetas enne pankrotiavalduse esitamist ära oma ärinime, enamikul juhtudel ka juhatuse ning jätkas uue ettevõttega vana, enne pankrotimenetluse algatamist tuntuks saanud ärinime alt. Sageli vahetati ka registripiirkonda ja kes see nii väga ikka viitsib Tallinnast Kuressaarde pankrotiistungile sõita.
Sellised tendentsid jätkuvad ka täna ning kui partneriks oleva ettevõtte maksekäitumine on oluliselt halvenenud, tasub ette võtta väike ekskurss äriregistrisse ja vaadata, ega omanike ja/või juhatuse liikmete tasandil mingeid muudatusi ei ole toimunud. Kui juhatusse on ilmunud isikud, kellel selle valdkonnaga mingit puutumist ei ole, siis võib olla enam-vähem kindel, et kliendi probleemid maksekäitumises lähiajal ainult süvenevad ja kellelgi on varsti põhjust ennast petetuna tunda. Karistusregister näitab tänapäeval ka nii mõndagi ja nii võib kokku saada üsna korraliku tervikpildi.
Pank ja liising valdavad vastaspoole kohta üldjuhul rohkem finantsidel põhinevat infot kui tavapärane võlausaldaja. See tuleneb asjaolust, et finantseerimisel vaadatakse üle ka laenutaotleja arvelduskonto väljavõte ning küsitakse värske bilansi ja kasumiaruande seisu. Arvelduskonto väljavõtet aruannetega kõrvutades saab enam-vähem adekvaatse pildi ettevõttest.
Igasugused aruannetest tuletatud suhtarvud on suures plaanis aga ainult numbrid, sest kui aruannetes kajastuv info on vale, ei ole ka nendest tuletatud järeldused õiged. Seega kui otsustaja on mitteanalüütiline, nõrga loogikaga või teeb otsuseid müügisurve all, on vea tekkimise tõenäosus väga suur. Nii on minu laua pealt minevikus läbi käinud mitmed juhtumid, kus näiteks Kesk-Eestis tegutsevale põllumajandusettevõttele on liisitud BMW 750. Või hooldekodu teenust pakkuvale ettevõttele Porche Cayenne. Ilmselt sobib lehmalauda ja sõnnikuhoidla vahel liikumiseks siiski paremini mõni Toyota Hilux või midagi taolist ja raske on uskuda, et Cayenne on parim liikur linade pesumajja viimiseks. Pigem viitavad niisugused juhtumid kas ettevõtte varjatud tegevusalale või on tankistil kummivilina saatel palgapäev tulemas ning tema preemiaoptsiooniks on lühiajaline kasutus mõnele luksussõidukile.
Ettevõtted on nagu inimesed. Pikaajalisel tegutsemisel teatud valdkonnas tuntakse hästi samal alal tegutsejaid ning finantseerija, kui ta tahab oma ettevõtte riskidega hästi toime tulla, peab samuti selle ala inimesi tundma ning nendega läbi käima. Rääkimata konkreetse valdkonna tundmisest. Eduka äri aluseks on pikaajaline tegutsemine ja kogemus. See eristab õnneotsijaid ettevõtjatest. Ettevõtlus on suunatud pikaajalisele jätkusuutlikule majandamisele ning püsivale kasumile. Seevastu õnneotsimine on pigem projektipõhise iseloomuga.
Finantseerimise halvim praktika ongi see, kus laenuprojektidesse on sisse peidetud esimese perioodi tagasimaksed ja ülejäänu on arvestatud kellegi puhaskasumiks. Või kui finantseeritakse lease-back müügitehingutega ettevõtte kasumit. Tavalise tsiviilkäibega seotud majanduskeskkonnas peab ettevõtte kasum tulenema põhitegevuse müügist. Erandi moodustavad teatud põllumajandusettevõtted, kelle rahavoost tuntava osa moodustavad erinevad toetused. Kui võtta aluseks aga liising, mis on oma juriidiliselt konstruktsioonilt ja rahategemise mehhanismi poolest suhteliselt lihtsakoeline valdkond, siis liisingu põhitegevuse rahavoog lähtub kahest allikast – lepingutasud ja intressitulu. Tagasivõetud vara, mis seisab kusagil platsi peal, on liisingu jaoks mittetöötav aktiva, mis roostetab ja amortiseerub ning hoiab uue äri raha kinni, süües ettevõtte kasumit.
Analoogselt saab ka kõikide teiste ettevõtete majandustegevuse tulemit nende tegevusalast lähtuvalt ette kujutada ja laias plaanis toimub kasumi teenimine ikka vanal viisil ehk siis kogutulu (müük) – kogukulu = kasum või kahjum.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui sa tahad olla oma äris edukas, siis tunne oma ettevõtet ja selle ärimehhanisme. Tunne oma äripartnereid ja saa aru nende ärist ning väldi liigset inertsust, sest inertsus võib teatud juhtudel olla nagu täismassiga kaubarong, mis ei saa õigel hetkel pidama. Ja pole mõtet kedagi kadestada, küll on aga mõtet kõigest õppida.
Tõnu Kirves,
vabakutseline ettevõtluskonsultant,
Tõnu Kirvese profiblogi
