Kui liikmesriikide valitsusjuhid Euroopa Liidu (EL) järgneva seitsme aasta eelarvet veel kärbivad, võib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummi hinnangul löögi alla sattuda ka mõni Eesti prioriteet.
Kui Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarvet aastateks 2014-2020 on juba kärbitud 80 miljardi euro võrra, siis kolme Eesti jaoks kõige olulisema eelarverea puhul pole Rummi sõnul praegu põhjust kurta.
"Samas on selge oht, et kui liikmesriikide valitsusjuhid eelarvet veel jõuliselt kärbivad, siis võib ühel hetkel löögi alla sattuda mõni Eesti prioriteet – ühtekuuluvuspoliitika, põllumajandustoetused või Euroopa Ühendamise Rahastu transpordi osa," kommenteeris Rumm BNS-ile.
Valitsuse andmetel saab Eesti praeguse seisuga järgmisest eelarvest 5,9 miljardit eurot ning tasub ühisesse eelarvesse 1,4 miljardit. See tähendab, et Eesti jääb plussi 4,5 miljardi euroga ehk märksa suurema summaga kui praegused 3,8 miljardit.
Enamik riikidest saab Rummi sõnul ühiseelarvest varasemaga võrreldes vähem raha.
Rummi sõnul on samas väga inimlik suhtumine, et kui antakse, siis ikka vähe. "Niinimetatud riiklike võitude või kaotuse suuruste hindamiseks tasub nad panna rahvuslikku konteksti. Näiteks järgmiseks seitsmeks aastaks Eestile pakutavate maaelu arengutoetuste kogumaht on umbes 770 kuni 800 miljonit eurot ning täiesti Eesti maksumaksjate raha eest valmiv uus Auvere elektrijaam läheb maksma 640 miljonit eurot. Seega võib üks Eesti investeering maksta peaaegu sama palju kui kogu euroliidu toetus olulisse majandusvaldkonda seitsme aasta jooksul."
"Kuna nii Euroopa Komisjon kui Eesti riik on veendunud, et tugev Euroopa Liit vajab edukaks toimimiseks tugevat eelarvet, siis kindlasti on ühiseelarve vähendamine Euroopa Komisjoni pakutuga võrreldes just teadus- ja arendustegevuse investeeringute arvelt ebameeldiv," lisas ta.
Praeguse seisuga võimaldab eelarve Rummi sõnul jätkuvalt selliste projektide nagu Rail Baltic teostamist. "Euroopa Komisjoni esitatud eelarvekava toetas väga jõuliselt riikidevahelisi investeeringuid uute taristute loomiseks, loodetavasti saavutavad sel teemal mõistliku kokkuleppe ka liikmesriikide valitsusjuhid."
Tõenäosus, et EL-i liikmesriikide riigipead selle nädala lõpus Brüsselis kokkuleppele jõuavad, on Rummi hinnangul kindlasti suurem kui läbikukkumise võimalus. "Esiteks saavad kõik aru, et eelarveprotsessi venimine hirmutab rahvusvahelisi rahaturge ning nende käitumisest sõltub mitmete liikmesriikide rahanduslik toimetulek," selgitas ta.
"Teiseks tähendab eelarve edasilükkumine seda, et 2014. aasta alguseks ei jõuta käivitada kõiki programme eurotoetuste väljamaksmiseks ning tekkinud lünk rahastamises nõrgestab paljusid liikmesriike ja euroliitu tervikuna," nentis Rumm.
Eesti jaoks on Rummi hinnangul igasugune kokkulepe parem kui kokkuleppeta jäämine, sest esiteks külmuvad siis praegusele tasemele põllumajanduse otsetoetused. "Isegi seni kõige ebasoodsama pakkumise järgi need sisuliselt kahekordistuvad järgmisel seitsmel aastal."
Läbikukkumise korral hakkaks EL elama ühe-aastaste eelarvete kaupa. "Sel juhul on üliraske hakata teostama suuri projekte, mille ettevalmistamiseks ja teostamiseks kulub aastaid, sest siis tuleb igal aastal järgmine summa projekti jätkamiseks uuesti läbi rääkida," selgitas ta.
EL-i riigipead kogunevad selle nädala lõpus Brüsselisse ülemkogule, mille eesmärgiks on jõuda kokkuleppele mitmeaastases finantsraamistikus. Järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga määratakse kindlaks EL-i eelarveprioriteedid aastateks 2014–2020.
