Viimsepäevakuulutajatel on ükskord tõesti õigus ja tänases majanduskeskkonnas leiab muretsemiseks põhjust küllaga – kaubandussõjad, teravad poliitilised konfliktid, mitme areneva majanduse valuuta langus viimastel kuudel. See suurendab majanduslikku ebakindlust, millel on ka reaalses rahas mõõdetav hind. Teisalt on maailmamajandus taoliseid probleeme trotsinud juba mitu aastat ja kasvu jätkuv tugevus kinnitab, et tagasilöögid ei suuda murda suuri makrotrende. Tarbimiskasvu veab majapidamiste optimism, kasvav nõudlus paneb ettevõtted enam investeerima ja suurriikide lõdvem eelarvepoliitika annab majandusele täiendavat hoogu. Seega oleme jõudnud küll kasvutsükli küpsesse faasi, kuid SEB prognoosi kohaselt jätkub maailmamajandusel ka lähiaastatel hoogu kasvada 4-protsendises tempos.
Viimastel aastatel on kombeks saanud, et Ameerika Ühendriikide majandus alustab aastat ettevaatlikult, kuid seda hoogsam oli kasv II kvartalis. Tööturg jätkab tugevnemist, panustades koos maksukärbete ja kiirenevate investeeringutega majanduskasvu, mis peaks tänavu küündima koguni 3 protsendini. Tugev majanduskonjunktuur lubab Föderaalreservil jätkata intressitõusudega, mille tulemusena peaks Ühendriikide peamine intressimäär jõudma aasta lõpuks 2,5 protsendini.
Ka Euroopa majandus alustas 2018. aastat oodatust rahulikumalt, kuid järgnevad kuud pole suuremat hüpet kaasa toonud. Sentimendiindikaatorid näitavad samas ettevõtete jätkuvat optimismi, mida kinnitab ka aina kasvav hõivemäär. Euroala majanduskasv jääb lähiaastail umbes 2 protsendi tasemele, mida veab aktiivne investeerimine ja eksport, kuid ka eratarbimise hoog püsib hea. Kuigi inflatsioon jääb prognoosiperioodi vältel kõigest 1,5 protsendi tasemele, alustab Euroopa Keskpank 2019. aastal lõpuks intressitõusudega, ent väga ettevaatlikus tempos.
Olukord Eesti peamistel sihtturgudel püsib lähiaastail hea, kuid möödunuga võrreldes kasvutempo aeglustub. Suurimate ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandused kasvavad 2019. ja 2020. aastal keskmiselt 2,3-protsendises tempos, mis on riikide jõukuse taset arvesse võttes hea tulemus, kuid tublisti alla praeguse 3-protsendise taseme. Siinsel majandusel on võita asjaolust, et mõlema riigi ekspordikasv püsib tugev, soodustades sealsete eksportööride väärtusahelasse kaasatud Eesti ettevõtteid. Teisalt on Eesti viimaste aastate ekspordikasvu soosinud Rootsi elamuehitus, mis nüüd on selgelt aeglustumas.
Eesti majandus seisab täna lävepakul. Meid on soosinud tugev tööturg, mis elavdanud tarbimist ja aktiivne ehitustegevus. Majanduse traditsiooniline alustala, eksport, pole viimasel ajal aga enam liialt säravaid tulemusi näidanud – vaatamata asjaolule, et majanduskonjunktuur sihtriikides on soodne. Ühekordsete tagasilöökide kõrval on selle põhjuseks Eesti senise edumudeli kahanev tulusus. Tegutsemine Skandinaaviamaade tootmistsehhina aitas majandusel jõuda praeguse arengutasemeni, kuid mida kõrgemaks muutub elatustase, seda keerulisem on kulupõhine konkurentsipositsioon. Taolisest nõiaringist väljamurdmine eeldab ettevõtetelt uusi oskusi ja suurt julgust jaetarbijani jõudmisel. Sõltumine üksiku(te)st suurkliendist, kes tootele oma brändi ja kallima hinnalipiku lisavad, on mugav, kuid ka ohtlik.
Aina selgemalt hakkab majandust mõjutama 1990ndate madal sündivus, mis on jõudnud tööturule, kuid hakkab peagi pidurdama ka kinnisvaraturgu. Seetõttu on enam kui 3-protsendise majanduskasvu säilitamine Eesti jaoks keeruline väljakutse. Suurte ehitusmahtude ja eratarbimise najal kasvab majandus tänavu ja 2019. aastal veel umbes 3,5-protsendises tempos, kuid 2020. aastal hakkab vähenevad investeeringud kasvu pidurdama. Prognoosi kohaselt jääb eksport kasvama 4-protsendises tempos, kuid reaalsus võib osutuda ka märksa heitlikumaks. Majapidamiste rõõmuks peaks 2019. ja 2020. aastal rahunema hinnatõus, mis nii 2017. kui tänavu tublisti 3 protsenti ületab. Kitsad olud tööturul soosivad palgakasvu jätkumist, kuid tööhõive suurenemise potentsiaal on piiratud.
