Rahandusministeeriumi andmetel ületas eelmise aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga kohaliku omavalitsuse võlakoormuse 60% piirmäära kokku 16 kohalikku omavalitsust.
Suurima võlakoormusega oli mullu septembri lõpuks Pärnu maakonna Vändra alev, mille võlakoomus oli 187% eelarvest. Vändra alevile järgnesid võlakoormuse alusel Harju maakonnas asuvad Kiili vald 118-protsendilise, Loksa linn 113-protsendilise ning Viimsi vald 105-protsendilise võlakoormusega. Pärnu linna võlakoormus oli 65%i eelarvest.
Üle 60-protsendilise võlakoormusega olid veel Harju maakonna omavalitsustest Keila vald, Ida-Viru maakonnas Avinurme vald, Järva maakonnas Paide linn, Lääne maakonnas Risti vald, Viljandi maakonnas Kõpu vald ja Pärsti vald, Võru maakonnas Mõniste vald, Tartu maakonnas Rõngu vald, Nõo vald ja Tartu vald ning Saare maakonnas Kuressaare linn.
Kõigi Valga, Rapla, Põlva, Lääne-Viru, Jõgeva ja Hiiu maakonna omavalitsuste võlakoormus jäi mullu kolmanda kvartali lõpus lubatud 60%-le alla.
Tallinna võlakoormus suhtena eelarvesse oli mullu kolmanda kvartali lõpus 45%, Tartu linnal 40% ning Narva linnal 14%.
Rahandusministeeriumi teatel on tegemist eelmise aasta kolmanda kvartali lõpu seisu andmetega, mis on arvestatud suhtena eelarvesse, mitte suhtena reaalselt laekunud tuludesse, nagu ametlik netovõlakoormuse mõiste ette näeb. Lisaks ei pruugi aasta jooksul tehtavad vahekokkuvõtted kajastada finantstehinguid, mis samuti mõjutavad netovõlakoormuse väärtust.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi kehtib praegu kohalikele omavalitsustele 60-protsendilise võlakoormuse piirang. Möödunud aasta lõpus võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega pikendati omavalitsustele kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut 2016. aasta lõpuni.
Vastavalt riigi eelarvestrateegias aastateks 2013–2016 sätestatud põhimõtetele ei tohi üle 60-protsendilise netovõlakoormusega omavalitsus võtta ühtegi täiendavat võlakohustust, kuid võib neid refinantseerida või võtta maksepuhkust.
