"Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta arvamus esitada viie tööpäeva jooksul, kirjutab Sester justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, finantsinspektsioonile, maksu- ja tolliametile ning Eesti Pangaliidule.
Kuna valitsus soovib muudatused kehtestada alates 1. jaanuarist 2018, siis tuleb need vastu võtta juba 2017. aasta esimese poolaasta jooksul.
Eelnõuga kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist tulumaksu arvesse võtta.
Krediidiasutuste jooksvalt kasumilt avansilise makse maksmise kohustuse otsene mõju eelarvetuludele sõltub krediidiasutuste prognoositavast jooksvast kasumist ja tegelikest dividendimaksetest. Otseselt muudatuste tulemusel laekub prognoosi järgi 2018. aastal 27 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel ligi 55–60 miljonit eurot aastas, kui eeldada krediidiasutuste jooksva kasumi kasvu nominaalse majanduskasvuga samas tempos.
"Muudatuse netomõju eelarvelaekumistele sõltub aga krediidiasutuste strateegilistest dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga, mis muudatuse enda otsest fiskaaltulemit vähendab," kirjutab Sester. Krediidiasutuste tulumaksu maksmise süsteemi muudatuse netomõju jääb seetõttu eeldatavasti vahemikku 20–30 miljoni eurot.
