"Meie kaugkütteettevõtjad pingutavad, et tagada tuleval kütteperioodil soojusvarustuse tagamiseks vajaliku kütuse olemasolu. Kuna turult saadud tagasiside näitab, et kõik ei saa eesolevaks kütteperioodiks piisavalt gaasihangete pakkumisi, tuleb maagaasi võimalusel asendada muude kütustega ning sellega tuleb tegeleda juba täna, et anda tarbijatele vajalikku kindlust," selgitas Sikkut majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiteates.
Sikkuti sõnul on gaasituru olukord jätkuvalt pingeline nii meil kui ka mujal Euroopas, mistõttu peavad maagaasi suurtarbijad riske aegsasti maandama.
Minister märkis, et parima stsenaariumi korral aitab gaasivarustust tagada uus rajatav veeldatud maagaasi ehk LNG ujuvterminal. Nii Eesti kui ka Soome LNG vastuvõtuvõimekuse ehitustööd edenevad praegu graafikus ja aasta lõpuks peaks see võimekus piirkonnas olema kindlustatud. "Siiski ei saa tegelikult päris lõpuni tagada, et kõik plaanipäraselt sujub ning vähemalt eesoleval talvel tuleb olla valmis ajutiseks kütusevahetuseks," nentis minister.
Kütusevahetuseks on praeguseks keskkonnaametile taotluseid esitatud ning Narvas tegutseva Enefit Power AS-i osas on positiivne otsus tehtud.
Kutsun üles ka kõiki teisi kaugkütjaid ja tööstusettevõtteid, kellel on tarvis kütusevahetuseks keskkonnaluba muuta, seda kindlasti esimesel võimalusel tegema, et talveks aegsasti valmis olla,
lisas Sikkut.
Sikkuti sõnul on taotluse esitamisel on oluline, et ettevõtted järgiksid taotlusele esitatud nõudeid, et selle menetlemine oleks võimalikult kiire ja lihtne kõigile osapooltele.
Minister toonitas, et lisaks tarbijate kindlustundele on ülimalt oluline, et riik aitaks siinsetel ettevõtetel tõsta oma valmisolekut ja kohanemisvõimet ning tagada seeläbi riigi majanduslik julgeolek.
Möödunud aastal toodeti Eesti kaugküttest umbes 55 protsenti kohalikust biomassist ning 20 protsenti maagaasist. 15 protsenti moodustas heitsoojus ning ülejäänu põlevkivi, turvas ja muud energiaallikad.
