Eesti elu edu hindav mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva. Tõetamm mõõdab keskkonna eesmärkide poole liikumist Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammi alusel. Tõetamme punased lehed annavad teada probleemist, kollased lehed peegeldavad olukorda, mil olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole ning rohelised lehed näitavad olukorra paranemist.

Eesmärk on hoida ökoloogilist tasakaalu

Eesti säästva arengu riikliku strateegia põhjal on üheks üldiseks eesmärgiks ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Orase sõnul peegeldab, kas ja kuidas ökoloogilise tasakaalu hoidmisega hakkama saadakse, mitmekesine kogum näitajatest: näiteks olmejäätmete ringlussevõtt, kasvuhoonegaaside netoheitkogus, rangelt kaitstavate metsamaade pindala ja nii edasi.

„Tõetamm toob välja viimase aasta suundumuse. Viimaste ehk 2022. aasta andmete põhjal näeme negatiivseid trende kasvuhoonegaaside valdkonnas, lisaks on olulised pikemad arengud ning ka see, milline on selle valdkonna hetkeseis,“ tõstis Oras esile.

Kasvuhoonegaaside netoheide, mis 2019. ja 2020. aastal oli languskursil, on taas suurenemas. 2021. aastal oli kasvuhoonegaaside netoheide 13,4 miljonit CO₂ ekvivalenttonni, 2022. aastal juba 14,3 miljonit ekvivalenttonni. „2035. aastaks seatud eesmärk – 8 miljonit CO₂ ekvivalenttonni – paistab veel väga kaugel. Veel enam: oleme sellest sihist praegu hoopis kaugenemas,“ märkis Oras.

Jäätmetekke kasv viitab ressursside raiskamisele

Tõetamm märgib punasega ka jäätmete tekke ja ressursikasutuse näitajaid. Kuivõrd pöörab Eesti tähelepanu keskkonna ökoloogilise tasakaalu säilitamisele, väljendab Orase sõnul ka see, kui palju tekib jäätmeid ja kuidas neid käideldakse. Ehkki ohtlikke jäätmeid tekkis 2022. aastal vähem kui eelmisel perioodil, on jäätmete teke üldiselt viimastel võrdlusandmetel kasvanud: 19,4 miljonilt tonnilt 2021. aastal 22,9 miljonile tonnile 2022. aastal. 

„Jäätmetekke kasv viitab ka ressursside raiskamisele. Ressursitootlikkuse näitaja, mida väljendatakse loodud lisandväärtusega tarbitud materjali kohta, on punases tsoonis,“ selgitas Oras. „Kasutasime rohkem ressursse, aga tootsime oma ressurssidega vähem lisandväärtust kui eelmisel perioodil: kui 2020. aastal oli lisandväärtus kilo tarbitud materjali kohta 0,74 eurot, siis 2021. aastal 0,74 eurot,“ selgitas Oras.

Tõetamm markeerib punasega veel ühe jäätmevaldkonna muret tekitava suundumuse: olmejäätmete ringlussevõtt püsib juba 10 aastat samal tasemel. Eesti olmejäätmete ringlussevõtu määr oli 2022. aastal 33 protsenti ning samal tasemel oli see ka 2014. aastal. Euroopa liidu jäätmedirektiivi järgi tuleb juba 2025. aasta alguseks võtta ringlusse vähemalt 55 protsenti tekkivatest olmejäätmetest ning 2035. aastaks peab see olema suurenenud 65 protsendini. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks ringlussevõtuna ei arvestata.

„Eestil on ringmajanduse parandamiseks ja keskkonna hoidmiseks veel palju teha,“ rõhutas Oras.

Tõetammelt paistab negatiivse suundumusena silma ka aasta jooksul kaevandatud põlevkivi mahtude kasv 9,2 miljonilt tonnilt 2021. aastal 10,7 miljonile tonnile 2022. aastal. Ka aasta jooksul ammutatud põhjavee hulk näitab trendi suurenemise suunas: viimase kahe võrdlusaasta jooksul kasvas põhjaveevõtt 3,7 miljoni kuupmeetri võrra 232,8 miljonilt kuupmeetrilt 2021. aastal 236,5 miljonini 2022. aastal. „Tõetamm märgib trendi punaseks, kuna põhjavesi on meie peamine joogivee ressurss ja selle jätkusuutlik majandamine äärmiselt oluline,“ selgitas Oras.

„Tuleviku suhtes paistab ka rohelisi ehk lootusrikkamaid toone,“ tõi Oras positiivse trendina esile rangelt kaitstavate metsade pindala jätkuva suurenemise.

Rangelt kaitstavate metsade osakaal on nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis kasvanud. 2014. aastaga võrreldes on rangelt kaitstava metsamaa osakaal tõusnud seitsme protsendipunkti võrra ning praegu on sellist metsa 18,4 protsenti. 

„Rangelt kaitstava metsamaa protsent näitab, kui palju on sellist metsa kogu metsamaa hulgas,“ selgitas Oras. Range kaitse alla kuuluvad sealjuures loodusreservaadid, looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga sihtkaitsevööndid, esimese kaitsekategooria kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi järgi. „85 protsenti rangelt kaitstavast metsast on riigimetsamaal. Eesti on võtnud sihi bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning rangelt kaitstavate metsade pindala suurendamine aitab kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku,“ selgitas Oras metsade kaitse alla võtmise eesmärki. 

Veekvaliteedi ja keskkonnamaksude väikesed edusammud

Tõetamme rohelisi lehti uurides jääb silma, et veidi on paranenud pinnavee seisundi näitaja – vähemalt heas koondseisus olevate pinnaveekogumite osatähtsus on võrreldes 2022. aastaga tõusnud 51 protsendilt 52 protsendile. Tõusnud on ka reovee puhastamise tõhusus: kõrgemate nõuete järgi puhastatakse heitvett viimaste võrdlusandmete alusel rohkem, ligikaudu 105 miljonit kuupmeetrit aastas varasema 90,8 miljoni kuupmeetri asemel.

Keskkonnameetmete, näiteks keskkonnamaksude osakaal kogu maksutulus on veidi suurenenud – 6,9 protsendilt 2021. aastal 7 protsendile 2022. aastal. „Oleme viimaste võrdlusandmete alusel taas suunal, et maksustada keskkonnakasutust enam kui muid majanduse sisendfaktoreid, näiteks tööjõudu. Keskkonnakasutuse kõrgem maksustamine annab tootjatele ja tarbijatele hinnasignaale, et tuleb minna üle jätkusuutlikumale ühiskonnamudelile,“ selgitas Oras näitaja tagamaid. 

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mis kaitseb haruldasi ja ohustatud liike ning nende elupaiku, tagades nende pikaajalise säilimise. Praegu on 57 protsent Euroopa Liidu tähtsusega ohustatud Eesti elupaigatüüpidest soodsas looduskaitselises seisundis. „Trend on olnud positiivne: eelmisel seireperioodil 2018. aasta andmetel oli see näitaja 52 protsenti ja üle-eelmisel perioodil 42 protsenti. Siiski ei saa unustada, et ülejäänud Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüübid on kas ebapiisavas või halvas seisundis.“

Seiratavate elupaigatüüpide hulka kuuluvad näiteks lubjakivipaljanditega niidud ja alvarid, mis on tuntud oma liigirikkuse poolest, looduslikud rannaniidud, mis on olulised paljudele linnuliikidele ja taimedele ning mitmed sooökosüsteemid, mis on tähtsad nii elurikkuse kui ka süsiniku sidumise seisukohalt. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 ruutkilomeetrit.